Dustin Hoffman on kindlasti üks filmiajaloo suurkujusid. Tema võidetud filmiauhindade arv võib olla lausa kolmekohaline. Lisaks arvukatee kuldgloovustele ning muudele staazikatele auhindadele võib tema kappidest leida ka näiteks kaks parima meespeaosa Oscarit ("Kramer Krameri vastu" ja "Vihmamees").

Dustin Hoffman on kindlasti üks filmiajaloo suurkujusid. Tema võidetud filmiauhindade arv võib olla lausa kolmekohaline. Lisaks arvukatee kuldgloovustele ning muudele staazikatele auhindadele võib tema kappidest leida ka näiteks kaks parima meespeaosa Oscarit ("Kramer Krameri vastu" ja "Vihmamees").
Terve enda karjääri vältel on ta algusest peale mänginud vaid peaosi ning nendest enamus on olunud küllaltki suure tähelepanu all. Juba enda teise filmirolliga, 1967. aastal filmis "The Graduate", kandideeris ta meespeaosa Oscarile.
Ta on olnud eluaegne sõber Oscari-võitja Gene Hackmaniga, tema kauaaegseks naabriks New Yorgis õppides oli samuti Oscari pälvinud Mel Brooks ning toakaaslaseks jällegi kuldmehikese välja võidelnud Robert Duvall.
Viiekümnendatel oli vaesete üliõpilaste Hoffmani ja Hackmani suurimaks sooviks olla nagu nende iidol Marlon Brando. Ning nad mõlemad jõudsidki talle, tänu tubli tööga, küllaltki lähedale.
Üleüldse miks ta näitlemiskooli astus ütles ta lühidalt: "Ma hakkasin näitlemisega tegelema, sest tahtsin kohata tüdrukuid. Ilusad tulid hiljem, algul oli tähtis lihtsalt, et tüdrukul oleks kaks jalga, kes naerataks mulle ning ei oleks väga edeva välimusega."
Enne 31. aastaseks saamist elas Hoffman all pool riigi poolt kehtestatud vaesuspiiri.