Olen ka pigem Ralfi paadis. Kohati tekkis tunne nagu milkitaks liigselt üle seda situatsiooni. Tubli pool filmist oli sellest, kuidas nad nälgisid või viletsuses olid. Ma ei taha sellega öelda seda, et see poleks kurb olnud või et see olukord, mis sõjaaegses Jaapanis oli, oli tühine. Lihtsalt, et ei nähtud piisavalt vaeva, et täispikk film ära teha sellest. Lootsin mingit Jaapani vastet From Here to Eternity'le, kus asi kulmineeruks sõjaga, aga enne seda oleks usutavalt üles ehitatud paar tundi olustikudraamat.
Having said that, ma siiski nautisin seda filmi ja visuaalid olid kenad. Elasin tegelastele mingi maani kaasa kah.
7/10
Küsimus: