"Yes Man" jätab n.ö. täidise mulje, millega hea raha teenida ja samas oma tööd ka nautida. Teisisõnu selline kergemat laadi tööots. Niimoodi ma näeks seda näitleja vaatevinklist. Good fun and easy money.

See on samas ka filmi peamine probleem. Nimelt "Yes Man" on loodud vale lähenemisega, nagu paljud cookie-cutter Hollywoodi komöödiad. Minu arvates töötaks ta palju paremini indie filmina, teisisõnu klišeedest suhteliselt puhta, siira ja heasüdamlikuna. Kindlasti on siin mingil määral seda siirust ja heasüdamlikkust, aga suuremas osas pealiskaudne lähenemine teeb siin oma töö. Ma ei mõtle, et sellest oleks saanud Carrey järgmine Eternal Sunshine..., mis on üks kuradima hästi kirjutatud film, aga vähemalt oleks võinud proovida selles suunas tüürida. "Yes Man" on midagi "Bruce Almighty" ja" Fun with Dick and Jane'i" vahepealset. Esimene nendest äärmiselt pinnapealne ja huumorilt väärastunud film ning teine üllatavalt hea situatsioonikomöödia, praeguse aja järgi ka akuutse teemaga. Samas on ta ka kerge koopia Carrey varasemast "Liar Liar'ist", aga ilma tolle ülimalt Hallmark'iliku juustuse kihita, kuigi seda on tunda ka Yes Man'is mingil määral. Ameeriklastel on raske teha filme, ilma et nad tunduksid natukenegi cheesy'na.

Antud küljest hoolimata on Carrey viimane komöödia suhteliselt nauditav vaatamine. Üllatavalt palju on väikeseid momente, mis mõjuvad tunduvalt värskendavamana kui näiteks treileris promotud jupid. Kindlasti on ka kohti, mis käivad vastukarva, kohti mida leidus lausa hulgi nt. "Liar Liar'is". Vähemalt pole ta üle vindi keeratud nagu "Bruce Almighty". Hädasti oleks vaja just seda siirust ningi midagi riskantsemat, mida selline film eeldab, sest vana rada pidi minnes on lõpptulemus klišeedest vaevatud ning etteaimatav. "Yes Man" on ühesõnaga oma kestas kinni, sest seab endale mittevajalikke piiranguid. Kindla peale minek, riskivaba toodang. Sõnum ning idee on iseenesest väga meeldiv. Mida rohkem inimene annab, seda rohkem ta tagasi saab ja seda mitte omamise eesmärgil vaid puhtalt hea enesetunde mõttes. Siin filmis on paraku loo moraal nö lapsemõistuse tasandile toodud, kergesti seeditavaks tehtud, aga positiivne on ta sellegipoolest. Oleks kena kui igast filmist tehtaks kaks versiooni, millest esimene oleks kiiruga tehtud peavoolu kraam ning teine kompromissitu ja virgutav kinokunst. Paraku minnakse rohkem kergemat teed pidi.

http://nils-supernaut.blogspot.com

Toimetas: Kaido
21. aprill 2009, kell 18:41