Täpselt pool aastat tagasi olin ma sunnitud "The 40 Year Old Virginit" hindama ühe punkti võrra madalamalt, kuna filmi lõpus oli täiesti juhuslik ja ootamatu ning veider tantsunumber, mis ei sobinud lõpu tooniga kuidagi kokku ja mõjus väga kummastavalt - sama lugu ka Danny Boyle'i Slumdog Millionaire'iga.

Hinnet ma sellegipoolest madaldama ei hakka, kuna kokkuvõtlikult ainuüksi viimased viisteist minutit suutsid 9/10 tasemel filmi 8/10 maandada ja tantsustseen ise oli monteeritud lõputiitrite sisse ja väga minimaalne ning tundub vale ühele aasta parimale filmile 7/10 panna. No sai ju 10 Oscari nominatsiooni, muidugi on suurepärane film. Mida ma ikka virisen väikese bollivuudiliku MTV musavideo meenutanud tantsunumbri pärast.



Danny Boyle on teinud filmi kus Leonardo DiCapriol ja Tilda Swintonil on väga higine armustseen, filmi zombidega, kes jooksevad ja polegi tegelikult zombid, filmi sellest kuidas kamp inimesi läheb Icaruse nimelise kosmoselaevaga kustuvat Päikest jälle põlema sütitama ja nüüd siis loo Indiast pärit 18aastasest endisest tänavalapsest Jamal'ist, kes ei eksi miljonimängus ühegi küsimusega ja viiakse siis enne finaalküsimust jõhkrale ülekuulamisele, kus ta räägib oma elust ja sellest kuidas ta vastuseid teab.

Film algas igavalt ja lõppes igavalt aga kõik vahepealne oli igati bueno. Lugu jutustatakse paralleelselt miljonimängu stuudios kus mängu edenedes publik kisa ja aplausi saatel Jamal'ile kaasa elab ning aina tusasemaks muutuv mängujuht tema otsustusvõimega manipuleerida üritab ning India slummides, kus Jamal väikese poisina üritab pärast oma ema surma oma vanema vennaga raskes ümbruskonnas hakkama saada ja ühtlasi näidatakse meile mis asjaoludel ta mängus nii käpp on. Ammu ei ole ma näinud ka niivõrd häid lapsnäitlejaid - 6 tükki või palju neid oligi. Kõik andsid endast parima.

Slumdog Millionaire on kaasahaarav, põnev, kohati väga naljakas ja ängistav lugu - teatud hetkel elad filmi ikka väga korralikult sisse. Justkui Charles Dickensi raamat mille sündmused leiavad aset Indias. Mainimata ei saa jätta ka head saundträkki. Filmiveebi kasutaja Jolt arvas, et film on väga kristlik ja tõi teraselt paralleeli Kaini ja Aabeliga, mida minagi näen, kuna ometigi on Jamal ju nn hea vend ja Salim see, kes nende rännakute käigus nö halvem on ja korra jäi mul mulje, et ta isegi Jamali armastuse Latika ära vägistas.

Tegu on arvatavasti eelmise aasta omanäolisima filmiga ja ehkki mul on tunne, et suur osa Ameerika publikust ei aktsepteeri linateost kuigi hästi on mul suur usk, et Slumdog Millionaire ka vähemalt 4-5 Oscarit ilusti taskusse libistab.

Huvitav, kas Hannes Võrnol oli ka kombeks 500 000'ni jõudnuid reklaamipausi ajal elektrišokkidega karistada?

http://fletchujafilmid.blogspot.com

Toimetas: Kaido
26. jaanuar 2009, kell 17:58