Statistika näitab, et vähemalt Eestis on kino üha populaarsem, kirjutab Tiit Tuumalu. Läänerindel suuremate muutusteta, oleks esimene, väga üldistav kokkuvõte 2007. aasta kinostatistikast. Põhja-Ameerikas näitab müüdud kinopiletite hulk pärast rekordilisele 2002. aastale järgnenud järsku langust jätkuvat stagnatsiooni – tänavu 1,42 miljardit -, seda vaatamata Hollywoodi suurstuudiote meeleheitlikele katsetele võita vaatajate südameid arvukatesse järgedesse panustades.

Suurbritannia ja Itaalia on teatanud väikesest tõusust, Hispaania ja Belgia samasugusest langusest – ainus, kelle puhul kinokülastatavus pidevalt ülespoole rühib, on Ida-Euroopa, sh Eesti, Läti ja Leedu. Pole ka ime – halvemaks kui 1990ndatel ummisjalu kapitalismi tormanud, kinovõrgu laguneda lasknud ja tohutult vaatajaid kaotanud riikides ei ole olukord võimalik enam minna, üksnes paremaks.

Näiteks Leedus, kus rajati mitu uut kobarkino, suurenes kinokülastatavus tunamullu koguni 98,3%, kerkides 1,2 miljonilt 2,4 miljonini - tegu oli kõrgeima kasvuprotsendiga kogu Euroopa Liidus. Samas teeb 2,4 miljonit vaatajat iga elaniku kohta kõigest 0,71 külastust, mis on Euroopa standarditega võrreldes köömes. Tõus jätkus Leedus ka eelmisel aastal – oktoobri lõpuks oli see juba 25%. Eestis enam nii kardinaalseid võnkeid toimuda ei saa – pärast 2002. aastat, kui «Nimed marmortahvlil» upitasid kinokülastuste arvu 1,55 miljonini, mis annab kokku 1,14 külastust iga elaniku kohta, langes see järgneval kolmel aastal 1,13 miljonini (0,84 külastust), et siis taas kerkima hakata ja jõuda 2007. aastaks 1 627 257 külastuseni (1,21 elaniku kohta), mis märgib uut taasiseseisvusaegset rekordit. Sama kehtib mõistagi kassatulu kohta, mis ulatus 111 639 693 kroonini.

Oma osa oli selles ka eesti filmil – mahtus ju mastaapsete Hollywoodi blockbusterite puudumisel aasta vaadatuimate filmide tipp-10sse koguni kolm kodumaist linateost: «Jan Uuspõld läheb Tartusse» jäi pidama 3., «Georg» 8., ja «Sügisball» 9. kohal. Kui liita siia veel «Klassi» 13. koht, sh eespool selliseid hitte nagu «300», «Bourne’i ultimaatum» või Ämblikmees», aga ka «Laulva revolutsiooni» 22. ja «Kuhu põgenevad hinged» 27. koht, võib rääkida eesti filmi väga heast aastast, vähemalt kassaedu mõttes. Nii kogus kodumaine film kokku 232 478 vaatajat, mis teeb turuosaks 14,3%. Kassatulu oli 14 719 992 krooni ja turuosa selle järgi 13,2%. Need on numbrid, mida pole vaja häbeneda ka Euroopa kontekstis. Näiteks Soomes – kinokülastavus kukkus seal tänavu taas, seekord 2% võrra, 1,26 korrani elaniku kohta -, kus valmib stabiilselt 10-15 mängufilmi aastas, moodustas kodumaiste linateoste turuosa 20%, mida eksperdid peavad väga heaks tulemuseks. (Viimastel aastatel on see jäänud 15 ja 24% vahele.)

Nagu Eestiski, jõudis Soomes vaadatuimate filmide tipp-10sse kokku kolm kodumaist linateost, neist kõrgeimale astmele, 6. kohale Juha Wuolijoe «Jõululugu» (Joulutarina) 242 800 vaatajaga. Muide, Peeter Simmi «Georg» kogus Soome kinolevis kaheksa koopiaga 9294 vaatajat. Võrdluses Soomega tõuseb veel kord esile Veiko Õunpuu «Sügisballi» õnnestumine ka kinolevi mõttes – on ju 37 859 vaatajat puhta kunsti kohta väga hea tulemus. Näiteks soomlaste Oscari-kandidaat, Aleksi Salmenperä «Mehe töö» sai Soomes 12 koopia juures kokku 48 656 vaatajat, mille ette võiks lisada ka sõna «kõigest». Mis puudutab veel Eesti kinolevi edetabelit, tuleks esile tõsta ka seda, et tegelikult on esikümnes kokku kuus eestikeelset filmi – lisaks eesti oma filmidele veel «Shrek 3», Ratatouille» ja «Metsikud lained», dubleerituna. Sama tendents domineeris ka eelmisel aastal – tegu on nupuga, kuhu võib julgelt vajutada, laste kinoraha pealt kokku ei hoita. Lõpuks ka toredaid sõnumeid lätlaste juurest. Nimelt on sealne blockbuster «Riia kaitsjad» tegemas sama, mida «Nimed marmortahvlil» Eestis. Aasta lõpuks oli Läti Vabadussõja-film kogunud juba 130 000 vaatajat ja 7. jaanuariks purustanud ka «Titanicu» rekordi, jõudes 139 442 vaatajani – nii palju pole pärast taasiseisvumist Läti kinolevis kogunud veel ükski film. Kusjuures – film on levis üksnes nelja koopiaga. Ennustada võib, et «Riia kaitsjate» tuules kerkivad tublisti ka sealne üldine kinokülastuste hulk ja Läti filmi turuosa, mis 2006. aastal olid vastavalt 0,9 elaniku kohta ja 5,7% koguauditooriumist. Eks näis, kas Eestit tabab tänavu detsembrikuumus ja või on tegu juba langeva trendiga?

Allikas: Postimees
Pilt: Internet

Toimetas: Robert
19. jaanuar 2008, kell 17:00