Vaatasin seda filmi vist liiga hilja, oleks pidanud seda vaatama ikkagi enne kui Oscarid jagatud. Siis ma oleks saanud öelda ja veel olla mingis mõttes originaalne, et vot just tema peaks saama parima meespeaosatäitja Oscari. Muidugi räägin ma mehest, kelle nimeks Forest Whitaker ehk Idi Amin.

Suursugune Uganda diktaator aastatel 1971-1979, kes läks ajalukku kui mees, kelle võimuloleku ajal hukati nii umbes kuni 500 000 inimest ning, kes kirjutas Elizabeth II, et kui too tahab kunagi kogeda ka õiget meest, peaks ta tulema Ugandasse.
Noor šotlasest arst (James Mcavoy, kes üllatuseks teeb väga hea esinemise) satub juhuslikult Amini isiklikuks tohtriks, hiljem saab temast ka juba nõunik. Just tema kuuleb ja näeb pealt Amini hingeelu, iseloomu ja tegemisi. Algselt arvab ta muidugi, et Amin on kõigest üks tore mees, kes tahab Ugandat õiglaselt ja ausalt valitseda, hiljem ta muidugi jõuab arusaamisele, et kõik ikka nii roosiline pole nagu paistab. Filmi pealkiri, mis on Shotimaa viimane kuningas, tuleneb sellest, et Aminil oli mingisugune kiiks Shotimaaga, nimelt oma valitsemisajal oli tal torupilliorkester ning ise kandis ta ka meelsasti kilti. Samuti nimetas ta end Shotimaa kuningaks.
Film andis väga hästi edasi Amini iseloomuomadusi, näitleja oli kõvasti pingutanud, kõik need meeleolukõikumiste ja lapsikuste usutavalt näitlemine vääris Oscarit küll.

Niisiis põhineb film tõsielul, aga kõike ei maksa ka puhta kullana võtta, nimelt noore arsti, Dr. Nicholas Garrigani, tegelaskuju on kokku sobitatud mitme erineva inimese eluloost, kes olid töötanud Amini alluvuses ning päriselus tegelikult polnud sellise elukäiguga arsti.
See film mõjus, kõik see sündmustik seal ja olek ning ausalt öeldes oli suur roll ka sellel arstil, sest väga palju sündmustikust keerleb ka tema ümber, nii tema isiklikul elul kui ka Aminiga läbisaamisel.

Nõrganärvilistel pole see vist kõige parem film, aga muidu üle pika aja üks vaadatavaimaid on ta küll.

Toimetas: Robert
16. mai 2007, kell 19:23