Arvamuslugu: komöödia, mis paneb mind naerma

Arvamused

Ilmselt kõik nõustuvad minuga, et on olemas nii häid kui ka halbu komöödiaid - ühed panevad su naerma, nii et mitmeid päevi kõhulihased veel tunda annavad, teised jätavad su külmaks, tekitamata mitte mingisuguseid emotsioone. Viimane komöödia, mida mina vaatasin ja mille tulemusena heasmõttes järgmine päev nii mõnestki kohast valutas, oli James L. Brooks´i menukomöödia "Enam paremaks minna ei saa".

Nauditav oli jälgida, kuidas sujus vanameister Jack Nicholsoni ja mitte vähem kogenenuma Helen Hunti kokkumäng, mis oli vürtsitatud rohke huumori ja järskude kildudega. Ainuüksi Nicholsoni kehastatud tegelaskuju Melvin Udall oli kütkestavalt humoorikas, enda veidralt pedantliku karakteriga, millele andis suurepärase kontrasti Helen Hunti kehastatud lihtne pereema, kellel enda isiklik elu oli jäänud täiesti tahaplaanile. Igati kütkestavalt sobisid konteksti ka üksikud kõrvaltegelased, kes võlusid enda erakordsusega, olles seejuures vaid tavalised inimesed.
Palju kiidusõnu jagub loomulikult ka lavastaja James L. Brooks arvele, kes suutis hea käsikirja ja suurepärased näitlejad toimima panna kui õlitatud kellavärgi, mis ei ähvardanud kokku joosta mitte hetkekski.

Eelnevat kõike silmas pidades on "Enam paremaks minna ei saa" üks minu lemmikkomöödiatest, mis ei taba vaatajat labase ja maitselageda huumoriga, vaid paneb su kaasaelama enda erakordsuse ning tabava ja mõtterikka huumoriga. "Enam paremaks minna ei saa" on komöödia, mis paneb mind naerma.

Kaido Kukk

Toimetas: Kaido
20. jaanuar 2007, kell 00:01

Jaga / Prindi

  • Jaga Facebookis
  • Jaga Twitteris
  • Jaga Deliciousis
  • Lisa lemmikutesse
  • Prindi
  • Saada e-mailiga