Alates aprillikuust on meie poelettidel saadaval 960. lehekülje paksune teatmeteos "1001 filmi, mida elu jooksul peab nägema" (orignaalpealkiri "1001 movies you must see before you die"). Raamatu koostasid 59 filmiajakirjanikku, õppejõudu ning filmiteadlast, kokku kaheksast riigist. Originaalis ilmus raamat 2003. aastal Londonis, hetkel on seda tõlgitud juba kümnetesse keeltesse.
Raamat koosneb esseedest 1001 filmi kohta. Lõpliku valiku tegi New Yorgi ülikooli filmiteaduse doktorant Steven Jay Schneider. Igaks juhuks peaks siiski ära märkima, et ligi pooled raamatu autoritest on Ameeriklased.

Esikaanel meid püssiga ähvardav Michael Caine näitab ära, et tegemist on ameerikaliku äriprojektiga, mis näeb kino ennekõike kui meelelahutuslikku populaarkultuuri. Kogumik on juba tõlgitud tosinasse keelde, sunduslikult originaalis kasutatud kujundusega.

Teos algab mängufilmi leiutaja Georges Méličs?i filmiga ?Reis Kuule? (1902) ning lõppeb Quentin Tarantino 2003. aasta filmiga "Kill Bill Volume 1".
Mitme õudusfilmi-raamatu autor Schneider peab vajalikuks tutvustada kõige enam Hitchcocki filme (neid on 17). Järgnevad Howard Hawks 11, Stanley Kubrick ja Ingmar Bergman 10 filmiga. Luis Buñuel, John Huston, John Ford, Martin Scorsese, Steven Spielberg on esindatud 9 filmiga, Jean-Luc Godard, Woody Allen, Federico Fellini ja William Wyler 7 filmiga.

Enamus teosest on Ameerika filmid. Samas on kitsalt esindatud ka näiteks Venemaa filmikunst. Eesti filmikriitikute veteran Jaan Ruus ütles vene filmide kohta selles raamatus: "Filmivalik on minimaalne, kuid hea."
Kuid samas on valik mõnevõrra üllatav ka Ameerika enda filmide seas. "Gladiaator" on sees, kuid "Armunud Shakespeare" mitte. Huvitav, et pole viimaste aastate ühte Euroopa tituleeritumat filmi "Püksid maha". "Tippkutt" Tom Cruise-iga on, kuid üheksa Oscariga pärjatud ajaloodraamat "Viimane keiser" mitte.

Ka tummfilmi ajastu on leidnud kajastamist. Mõnevõrra üllatav on, et selle ajastu suurkuju Charlie Chaplin on esindatud nelja, kuid suuresti tema varju jäänud Harold Lloyd viie filmiga.

Filmide valikus on ülekaalukalt eelistatuimad USA-s valminud linateosed. Kogumahust on neid umbes kaks kolmandikku. Kui tummfilmide seas on Ameerika toodangut võrreldes muude riikidega enam vähem võrdselt, siis kolme-neljakümnendatest alates ülatavad jänkide filmid teisi ligi kolmekordselt.

Inglise keelest on raamatu eesti keelde tõlkinud Lauri Kaare, Timo Diener, Eva Eensar, Eva Toome, Elen Lotman.

Toimetas: Taavi
4. aprill 2005, kell 15:45