18. PÖFFi lühiarvamused #2

Arvamused

Teises PÖFFi kokkuvõttes saab lugeda arvamusi filmide "Foxcatcher" (pildil), "Hectori õnneotsingud", "Palo Alto", "Armastus on kummaline" ja "Risttuules" kohta.



"Foxcatcher"
Programmis: Screen Internationali kriitikute valik, Eesti Olümpiakomitee esitleb: spordifilmide eriprogramm

Väga aeglase tempoga biograafiline draama, mis hoiab vaatamata sellele huvi/pinget lõpuni üleval. Üheks põhjuseks on muidugi paljukiidetud Steve Carell'i kehastatud John du Pont, kes on lihtsalt niivõrd paeluv karakter ja Carell kadus sinna rolli ikka täiesti ära.
Ma polnud tuttav "Foxcatcheri" aluseks olnud sündmustega ning jätsin ka treilerid vaatamata, kusjuures ainult filmi põhjal jäidki mul John du Pont'i motiivid ning mõttemaailm lõpuni saladuseks, kuid eks see oligi nii mõeldud. Ootamatu lõpu peale küsisid ilmselt paljud endamisi, kas see oligi kõik? Film ei anna otseseid vastuseid, sest ka elus jäävad küsimused õhku. Õnneks on meil Wikipedia.
Carell'i kõrval jäävad Mark Ruffalo ja Channing Tatum'i osatäitmised natukene varju, kuid mõlemad olid rollides ehedad ja endise Kreeka-Rooma maadlejana võin kinnitada, et nad võiks vabalt näitlejakarjääri asemel vabamaadlusega tegeleda.

"Foxcatcher" linastub veel PÖFFil:
29.11. laupäev 18:00 - Solaris 2 Saku, Tallinn
Film on alates 23. jaanuarist ka kinodes.




"Hectori õnneotsingud" ("Hector and the Search for Happiness")
Programmis: PÖFFi Vitamiinilaks

"Hectori õnneotsingud" on kergemeelse ja pisut isegi lapsiku maailmavaatega dramedy, mis on otsekui selle aasta "Walter Mitty salajane elu". Filmi sõnum on muidugi positiivne, kuid mõjub natukene võltsilt ja punnitatult. Ei pakkunud kokkuvõttes midagi väga uut, kuid vitamiinilaksu saab kindlasti igaüks filmist kätte.
Soovitaksin siinkohal tutvuda seriaalidega "An Idiot Abroad" ja eriti "The Moaning of Life", kus Karl Pilkington samamoodi reisib üle maailma, kogeb erinevaid kultuure ja otsib nö. elu mõtet ning seda tunduvalt ehedamalt kui "Hectori õnneotsingud".

"Hectori õnneotsingud" linastub veel PÖFFil:
28.11. reede 17:00 - Coca-Cola Plaza 2, Tallinn (välja müüdud)
30.11. pühapäev 19:30 - Elektriteater, Tartu (välja müüdud)
Film on alates 12. detsembrist ka kinodes.




"Palo Alto"
Programmis: Just Film

"Palo Alto" ehk film mitte millestki. James Franco juttude põhjal valminud film teismeliste elust, mille tõi ekraanile Gia Coppola (uus filmitegija Coppola perekonnast).
Filmis on fookuses palju erinevaid tegelasi, mistõttu jäävad nad kõik lõpuni arendamata ja linateosel puudub kindel sõnum. Põhilised peategelased Teddy (Jack Kilmer) ja April (Emma Roberts) teevad küll läbi mõned muutused, kuid lõpuks jäävad nende saatused lahtiseks. Oleks võinud minna nendega rohkem süvitsi või siis keskenduda hoopis huvitavamatele kõrvaltegelastele Fred (Nat Wolff) ja Emily (Zoe Levin). Praegusel kujul polnud ei liha ega kala.




"Armastus on kummaline" ("Love Is Strange")
Programmis: Eriprogramm: Nii erinevad, nii sarnased

Film ei kõnetanud kuidagi ja asi ei ole selles, et ma pole Manhattanil elav gei vanahärra. Kogu filmi sisu oli lihtsalt liiga... tavaline ja sel puhul kahjuks tavaline=igav. Ei istunud ka kunstlik lõpp, mis mõjus võltsilt. Võis lausa kuulda lavastaja/stsenaristi mõttekäiku: "Oleks aeg film nüüd lõpetada, aga kuidas? Oh, teeme nii, et...".
Polnud päris ajaraisk, sest John Lithgow ja Alfred Molina teevad toredad rollid, ent sellest üksi ei piisa. Ei oskaks seda kellelegi soovitada.




"Risttuules"
Programmis: Rahvusvaheline Võistlusprogramm, Tridensi Eesti filmi auhind

PÖFF aitas teha järelaitamistunde, sest film jäi kevadel kinos nägemata. Tavaliselt kipub festivalil palju filme järjest vaadates kõik üheks sulanduma, ent "Risttuules" eristub selgelt teistest nii stiililt kui ka sisult. Tableau vivant ehk elava pildi stiil on ilus ja loob koos kirjade pealelugemisega emotsionaalse terviku.
Tore oli kuulda, et film on erinevatel festivalidel hästi vastu võetud ja hakkab järgmisest aastast jooksma ka Prantsusmaa kinodes. Martti Helde on tõepoolest üks Eesti filminduse tulevikulootustest.

Toimetas: Soprano
25. november 2014, kell 21:46