Tänavusel Pimedate Ööde Filmifestivalil linastub 260 täispikka mängu- ja dokumentaalfilmi. Filmiveeb üritab järgnevate lühiarvamustega olla kergeks suunajaks selle suure valiku hulgas. Esimeses kokkuvõttes on luubi all filmid "Mida me pimeduses teeme", "Öö kutse", "20 000 päeva Maal", "Siin ja praegu" ja "Imetlusväärse noore T.S. Spiveti erakordne teekond".

"Mida me pimeduses teeme" ("What We Do in the Shadows")
Programmis: PÖFFi Vitamiinilaks, Just Film

Kui mullu pakkus Jim Jarmusch omanäolist vampiirifilmi "Armastajate igavene elu", siis sel aastal tõi "Mida me pimeduses teeme" värsket verd (pun intended) vampiiride maailma.
Üks mu oodatuim film PÖFFil, mis ei valmistanud pettumust. Head komöödiat on teadupärast üliraske teha. Tandemil Taika Waititi ("Boy") ja Jemaine Clement ("Flight of the Conchords") õnneks sellega probleemi pole. Kõige lihtsam soovitus sel aastal PÖFFi Vitamiinilaksu programmis, mis sobib absoluutselt kõigile.

"Mida me pimeduses teeme" on veel võimalik PÖFFil näha:
28.11. reede 21:45 - Solaris 2 Saku, Tallinn




"Öö kutse" ("Nightcrawler")
Programmis: Erilinastused

"Öö kutse" on üks selle aasta PÖFFi pärlitest. Niivõrd pingelist ja lõpuni huvitavat karakteridraamat kohtab harva. Sa ei saa peategelaselt kordagi silmi ära, sest ei või kunagi teada, mis ta järgmiseks teeb või ütleb. Mõningaid paralleele võib tuua filmidega "Taksojuht" ja "Ohtlik sõit" ning nende antikangelastega.
"And the Oscar goes to... Jake Gyllenhaal". Hetkel võib küll öelda, et Gyllenhaal väärib vähemalt pääsemist viie nominendi hulka, sest Lou Bloomi karakter on tema poolt täiesti perfektselt välja mängitud.

Filmi on veel võimalik PÖFFil näha:
29.11. laupäev 22:00 - Coca-Cola Plaza 2, Tallinn
"Öö kutse" on alates 2. jaanuarist ka kinodes.




"20 000 päeva Maal" ("20,000 Days on Earth")
Programmis: Doc@POFF

Olen suur muusikadokumentaalide austaja ja seega oli "20,000 Days on Earth" üks oodatuimaid filme sel PÖFFil. Film tegelikult polegi päris puhas dokumentaal nagu oleme harjunud nägema, sest sisaldab nt. stseene, kus Ray Winstone või Kylie Minogue ilmuvad ootamatult Nick Cave'i juhitud autosse ja peale mõningast dialoogi kaovad sama järsku. Tutvustuses on hästi öeldud, et "... dokfilm hüpleb väljamõeldise ning reaalsuse vahepeal".
Läbi filmi mängiti "Push the Sky Away" lugusid, mis oli mu eelmise aasta üks lemmikalbumeid. Kulminatsiooniks oli "Jubilee Street" live, mis võttis hingetuks ja muutis hea filmi täiuslikuks. Tahan neid lives näha!

"20 000 päeva Maal" on veel võimalik PÖFFil näha:
30.11. pühapäev 19:00 - Sõprus, Tallinn




"Siin ja praegu" ("The Spectacular Now")
Programmis: Just Film

Võin nimetada hoobilt 5 praktiliselt identse sisuga coming of age filmi: "Orange County", "Thumbsucker", "Rocket Science", "Charlie Bartlett", "The Perks of Being a Wallflower" ja need on vaid viimase kümnendi filmid. Ehk siis jõuame selle juurde, kas "The Spectacular Now" lisas midagi uut täiskasvanuks saamise raske teekonna kujutamisel. Lühike vastus oleks ei, sest ka siin on märksõnadeks probleemne poiss, kooli lõpetamisega kaasnevad hirmud ja teadmatus, esimene armastus jne.
Samas pole eelpool nimetatud filmides kujutatud alkoholisõltuvust ja seda veel nii tumedates toonides. Kuna tegelased mõjusid küllaltki reaalsetena, siis oli valus vaadata, kui halvasti mõjus Sutter Aimee'le. Natukene häiris, et lõpp jäi lahtiseks. Kuuldu põhjal oli raamatu lõpp süngem.
Huvitav, et režissööri eelmine film oli "Smashed", mis oleks justkui järg "The Spectacular Now"-le.




"Imetlusväärse noore T.S. Spiveti erakordne teekond" (PÖFFil pealkirjaga "Noor ja imeline T.S. Spivet")
Programmis: PÖFFi Vitamiinilaks

Üldiselt oli tore ja meeleolukas road movie, mis tõi sisse ka tõsisemaid noote. Väike probleem oligi nende erinevate toonide balanseerimisega, sest tõsisemad momendid polnud nii efektsed kuna suurem osa filmist oli kerge ja lõbus. Kui ei teaks, siis võiks arvata, et režissööriks oli Wes Anderson, sest temale omaseid võtteid oli päris palju.
"The Young and Prodigious T.S. Spivet" jääb ennekõike meelde oma värvilisusega. Isegi 3D prillidega oli pilt väga värvikirev. Ja rääkides veel meeldejäävusest - see on üks neist pealkirjadest, mis mul näiteks tulevikus kuskil viktoriinis kindlasti meelde ei tuleks.

Film jookseb hetkel kinodes.

Toimetas: Soprano
23. november 2014, kell 17:59