Tarsem Singhi "Püünis" on üks mu lemmikfilme - sarimõrvari mõistuses eksisteerivasse maailma sisenemine oli pööraselt huvitav kogemus, mis jättis kustumatu mälestuse. Tõenäoliselt ootasid paljud režissööri loominguga kursis olevad vaatajad dark and twisted tõlgendust Lumivalgekesest. Mina ka. Ja üleüldse, kes ei armastaks perverssustega vürtsitatud lastemuinasjutte - puhas guilty pleasure.

Eelmainitud ootusi "Peeglike, peeglike" ei täida. Selle asemel pakub Singh natuke nilbet semikaasajastatud versiooni Lumivalgekesest, mis on kohati täiesti jabur. Filmi viimaste sekunditeni ei ole isegi parima tahtmise juures tuvastatav, kas režissöör on parima irooniatunnetusega geenius või on valmisprodukt lihtsalt väga halb.

Juba näitlejate valik lükkab tunnetuse täiesti paigast ära. Julia Roberts kurja kuningannana! Saate aru, meie mitmekümnete romantiliste komöödiate sweetheart, kes võitis kinolinal Tom Hanksi, Hugh Granti, Richard Gere ja muuhulgas ka miljonite vaatajate südamed! Peaosalise valik on pea sama suur müsteerium - andeka ballaadimeistri Phil Collinsi tütar Lily Collins võib küll oma heade geenide üle uhke olla, kuid näitlemisoskusest jääb tal lausa häirivalt vajaka.

Ometigi on neis veidrates rollisooritustes mingi kaval võlu. Lisaks juurde veel täispiinliku dialoogiga stsenaarium, kus vinti keeratakse vaheldumisi juurde ja maha ning hämmastaval kombel selline kombinatsioon isegi töötab. Kuni hetkeni, mil tekib taaskord küsimus, milliseid aineid režissöör tarbinud on, et sellise lõpptulemuseni jõuda.

4/10
Väga geniaalne või väga halb. Otsustage ise.


Arvustuse autor: Eveli Pung
http://filmigurmaan.blogspot.com/2012/04/mirror-mirror-2012.html

Toimetas: Soprano
27. aprill 2012, kell 21:55