Noor Jason Reitman on minu jaoks hetkel üks peamisi lavastajaid/stsenariste, kelle töödel silma peal hoida, sest tema Thank You for Smoking on üks mu selle aastakümne lemmikkomöödiaid tänu oma lakkamatule teravusele ning samas Juno lihtsalt väga vahva ja quirky mitte-indie indiefilm.

Up in the Air oli pettumus vaid algustiitrite poolest, sest kui Reitmani kahes varasemas filmis on need olnud väga meeldejäävad, siis käesolevas linateoses pakutakse vaid vaateid põldudele-linnadele pilvede kohalt. Kõik muu oli aga tipp-topp ja film üks mu aasta lemmikuid. George Clooney on siin oma parimas vormis, dialoog on humoorikas ja lugu originaalne. Clooney mängib Ryan Binghamit, kes on teinud karjääri inimeste vallandamisega. Tema töö põhimõte seisneb temale täiesti tundmatute isikute lahtilaskmises, kuna neid indiviide palgal hoidvad firmad ei julge/suvatse seda ise teha. Sellise tööga kaasneb ka rohke reisimine, niisiis on mehe terve elu koondatud ühte väikesesse käsipagasisse ning suurem osa ta nädalast möödub lennukis. Filmis aset leidvad sündmused, sh Anna Kendricku mängitud Natalie Keeneri juhendamine ning sarmika Alexiga tutvumine sunnivad teda aga põhjalikult oma elu üle järele mõtlema. Filmil on tugev eksistentsialistlik varjund ja see on pigem pessimistlik. Üldiselt kipuvad Reitmani filmid olema rõõmsatoonilised, kuid Up in the Airi lõppedes tundsin küll pigem masendust, kuigi olin seda vaadates kõvasti naerda saanud. Anna Kendrick oli filmis küll hästi häiriv ja ehk oleks võinud romantikaga veidi koomale tõmmata ning Binghami lennukiharjumisi põhjalikumalt tutvustada, kuid need on küll väga väikesed etteheited nõnda suurepärasele filmile.

http://fletchujafilmid.blogspot.com

Toimetas: Kaido
30. märts 2010, kell 17:05