Daniel Alan Radcliffe (hüüdnimega Dan) sündis 23. juulil aastal 1989 Fulhamis Inglismaal ja käib erakoolis Londonis. Ta on käinud Ameerikas, Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias, Rootsis, Jaapanis, Hiinas, Austraalias ja Panamal, kuid ta tahaks minna ka Brasiiliasse. Tema iidol on Gary Oldman ning lemmikbänd on Clash ja Sex Pistols. Ta tahtis saada näitlejaks juba viie aastaselt. Tema esimene suurem roll oli BBC telelavastuses, kus ta mängis noort David Copperfieldi. Teda saab ka näha põnevusfilmis

Daniel Alan Radcliffe (hüüdnimega Dan) sündis 23. juulil aastal 1989 Fulhamis Inglismaal ja käib erakoolis Londonis. Ta on käinud Ameerikas, Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias, Rootsis, Jaapanis, Hiinas, Austraalias ja Panamal, kuid ta tahaks minna ka Brasiiliasse. Tema iidol on Gary Oldman ning lemmikbänd on Clash ja Sex Pistols. Ta tahtis saada näitlejaks juba viie aastaselt. Tema esimene suurem roll oli BBC telelavastuses, kus ta mängis noort David Copperfieldi. Teda saab ka näha põnevusfilmis
„Panama rätsep”, mis jõudis kinodesse aastal 2000. Alguses ta isegi ei mõelnud „Harry Potterisse” proovida, kuid ühel õhtul läks ta oma vanematega teatrisse ja ta isa täitsa juhuslikult kohtus filmi produtsendiga ning käsikirja autoriga. Nad nägid Danieli ja soovitasid teda tungivalt
režišöörile Chris Columbusele näidata. Kui Chris Columbus
teda esimest korda nägi, sai ta kohe aru, et ta on õige Harry Potteri leidnud ja siis kui Daniel esimest korda teada sai, et ta on filmi võetud, oli ta vannis ja ta isa hüüdis: „Arva ära, kes Harry Potter on?”. Ta hakkas nutma ja oli
ülirõõmus. Ta saigi peaosa ning tänaseks on valminud temaga juba kolm Potteri filmi ja plaanib ka olla neljandas filmis, kuid viienda filmi kohta ei tea veel keegi midagi, enne tuleb neljas film ära teha ja pärast neid filme tahaks ta olla filmirežišöör, sest see huvitab teda väga. Intervjuudes toonitab
ta seda, et ta on Harry Potteriga väga sarnane, nagu selles järgnevas intervjuu lõigus: „Nii, et sul on siis palju Harry Potteriga ühist?”

„Jah ma olen selles kindel. Vahel mulle tundub, et raamatud räägivad minust, mitte Harryst. Harry ja mina kasvame sarnasel viisil ja ikkagi
meile mõlemale on tähtsad meie sõbrad. Mida rohkem aastaid läheb mööda, seda rohkem mulle saab selgeks meie sarnasus.”