Boris Karloff tegi Hollywoodis kümneid tummfilme, kuid staariks sai ta alles 1931. aastal "Frankensteini" koletise rolliga. Järgmisena mängis Karloff kurja tegelast Imhotepi filmis "Muumia (1932)". Samal aastal osales ta ka filmis "Arminägu" (Scarface). Frankensteini koletise rolli sattus ta tagasi 1935. aastal filmis "Frankensteini pruut" (Bride of Frankenstein) ja 1939. aastal filmis "Frankensteini poeg" (Son of Frankenstein). Filmis "Frankensteini maja" (House of Frankenstein, 1944) mängis ta aga hoopis doktor Niemanni ning Frankensteini koletise osa täitis Glenn Strange. Hullu teadlase rolli naases Karloff 1958. aastal filmis "Frankenstein - 1970".

Boris Karloff tegi Hollywoodis kümneid tummfilme, kuid staariks sai ta alles 1931. aastal "Frankensteini" koletise rolliga. Järgmisena mängis Karloff kurja tegelast Imhotepi filmis "Muumia (1932)". Samal aastal osales ta ka filmis "Arminägu" (Scarface). Frankensteini koletise rolli sattus ta tagasi 1935. aastal filmis "Frankensteini pruut" (Bride of Frankenstein) ja 1939. aastal filmis "Frankensteini poeg" (Son of Frankenstein). Filmis "Frankensteini maja" (House of Frankenstein, 1944) mängis ta aga hoopis doktor Niemanni ning Frankensteini koletise osa täitis Glenn Strange. Hullu teadlase rolli naases Karloff 1958. aastal filmis "Frankenstein - 1970".

Karloffi võis näha põhiliselt õudusfilmides - "Kõndivad surnud" (The Walking Dead, 1936), "Londoni torn" (Tower of London, 1939) ja "Surnute saar" (Isle of the Dead, 1945) on vaid mõned näited kümnetest õudusfilmide klassikasse kuuluvatest meistriteostest. Ka oma karjääri lõpetas Karloff õudusfilmidega. Tema viimased rollid olid Mathias Morteval filmis "Kurjuse maja" (House of Evil, 1968), professor John Meyer filmis "Imeline invasioon" (The Incredible Invasion, 1971) ja Karl Van Molder filmis "Maorahva saar" (Isle of the Snake People, 1971).