Seda Oscarivõitjast Ameerika filminäitlejat on juba enam kui 50 aastat kinoekraanidel nähtud. Christopher Walken, sünnipärase nimega Ronald Walken, sündis 1943. aastal kristlikku perekonda. Tema ema oli Šoti ja isa Saksa päritoli immigrant. Oma nooruses töötas Walken perekonna pagariäris. Õpingud Hofstra ülikoolis jäid pooleli.

Enne filmimaailma siirdumist astus Walken üles teatrilavadel tantsijana muusikalides.

1950-1960ndatel aastatel tegi Walken väiksemaid rolle seriaalides ja eksperimentaalsetes filmides. Tema debüüdiks suurtel kinolinadel oli osalemine koos Sean Conneryga filmis "The Anderson Tapes". 1977. Aastal mängis ta Woody Alleni filmis "Annie Hall" koos nimiosatäitja Diane Keatoniga viimase suitsidiaalset venda.
Oma senini ainsaks jäänud Oscari võitis Walken 1978. aastal parima meeskõrvalosatäitja rolli eest filmiga "The Deer Hunter", kus ta kehastas vaimselt rusutud Vietnami sõja veterani.
Tema 1980ndate aastate tuntumad osatäitmised olid Stephen Kingi filmis "The Dead Zone" ja Max Zorini roll 1985. aastal valminud järjekordses James Bondi filmis nimega "A View to Kill". Tähelepanuväärne on, et enne seda, kui Han Solo rolli Georg Lucase "Star Wars"-i esitriloogias Harrison Fordile pakuti, kaaluti sellesse rolli tõsiselt ka just Walkenit.
Noorem põlvkond teab Christopher Walkenit enam filmidest "Batman Returns", "Pulp Fiction", meeldejääv oli tema näitlejatöö peata ratsaniku rollis Tim Burtoni filmis "Sleepy Hollow".
Tema viimaste aastate tuntuimad rollid on filmidest "Catch Me If You Can", "Man on Fire", "Wedding Crashers", "The Rundown", "Click" ja "Man of the Year".
Walken on meeldejääv näitleja oma erilise kõnemaneeri ja närvilise pilguga, mistõttu on teised kuulsad näitlejad avalikel esinemistel just teda jäljendanud.