Sigourney Weaver sündis 8. oktoobril 1949. aastal New Yorkis ja talle pandi nimeks Susan Alexandra Weaver. Tema isa, teleprodutsent Sylvester L. Weaver, soovis esialgu oma tütre nimeks panna Flavia, seda kirest Rooma ajaloo vastu. Tema ema, Elizabeth Inglis, oli briti näitleja, kes ohverdas oma karjääri perekonna heaks. Sigourney kasvas üles lapsehoidjate ja teenijate käe all. Aastaks 1959 oli ta juba elanud 30 erinevas majas. 1961. aastal läks Sigourney Brearly tüdrukuteakadeemiasse, kust ema pani ta üsna pea Chapini erakooli. Lapsena oli tüdruk üsna pikka kasvu (13-aastaselt oli ta 1m 78cm pikk), mis põhjustas klassikaaslaste poolt pidevat naeru ja narrimist.

Sigourney Weaver sündis 8. oktoobril 1949. aastal New Yorkis ja talle pandi nimeks Susan Alexandra Weaver. Tema isa, teleprodutsent Sylvester L. Weaver, soovis esialgu oma tütre nimeks panna Flavia, seda kirest Rooma ajaloo vastu. Tema ema, Elizabeth Inglis, oli briti näitleja, kes ohverdas oma karjääri perekonna heaks. Sigourney kasvas üles lapsehoidjate ja teenijate käe all. Aastaks 1959 oli ta juba elanud 30 erinevas majas. 1961. aastal läks Sigourney Brearly tüdrukuteakadeemiasse, kust ema pani ta üsna pea Chapini erakooli. Lapsena oli tüdruk üsna pikka kasvu (13-aastaselt oli ta 1m 78cm pikk), mis põhjustas klassikaaslaste poolt pidevat naeru ja narrimist.

1962. aastal kolis ta pere San Franciscosse, sealt koliti peale väga lühikest aega edasi Connecticuti, kus Sigourney läks Ethel Walkeri kooli. 1963. aastal muutis ta oma nime F. Scott Fitzgeraldi raamatu “The Great Gatsby” tegelase nime (Sigourney Howard) järgi Sigourney’ks. Ta osales koolis näidendites ja 1965. aasta suvel töötas ta juba mitmes vabaõhunäidendis. Peale kooli lõpetamist 1967. aastal, oli ta mõnda aega Iisraelis, kus ta kihlus reporter Aaron Lathamiga, kuid see suhe ei kestnud kaua.

1969. aastal astus Sigourney Stanfordi ülikooli inglise kirjandust õppima. Seal osales ta samuti koolinäidendites. Peale lõpetamist 1971. aastal, asus ta edasi õppima Yale’i näitekooli. Seal õppejõud talle pika kasvu tõttu häid osatäitmise ei andnud, vaid panid noore naise kehastama prostituute ja vanaeitesid; samas klassikaaslast Meryl Streepi koheldi väga lugupidavalt. 1973. aastal tegi ta oma teatridebüüdi näidendiga “Watergate’i klassikud”. Seitsmekümnendate lõpus osales ta lisaks veel mitmetes seriaalides.

1977. aastal sai Sigourney väikese rolli Woody Alleni filmis “Annie Hall”, kus ta oli ekraanil kõigest kuus sekundit, kuid mitmedki inimesed panid seda tähele. Seejärel saabus aga läbilöök Ripley osatäitmisega filmis “Alien”, mis tegi Sigourneyst üleöö staari ja tõi talle ka BAFTA(briti filmiakadeemia) parima uustulnuka auhinna nominatsiooni. Sellest rollist alates tuli talle palju pakkumisi ja Sigourney osales filmides “The Year of Living Dangerously”(1982), “Deal of the Century”(1983) ning hittfilmis “Ghost Busters”(1983).

Järjekordne Ripley kehastus järjefilmis “Aliens”(1986) tõi talle Oscari- ja Kuldgloobuse-nominatsiooni. Kuldgloobuse võitis ta aga rollide eest filmides “Gorillas in the Mist: The Story of Dian Fossey”(1988) ja “Working Girl”(1989). Peale “Ghostbusters II”(1989) võttis näitleja väikse puhuse ja tõi 1990. aastal ilmale tütre. Järgnesid veel kaks järge tulnukafilmidele ja “The Ice Storm”(1997), mis tõi talle ka veel ühe Kuldgloobuse ning BAFTA auhinna. Märkimist väärivad veel osatäitmised filmides “Heartbreakers”(2001), “Holes”(2003), “Imaginary Heroes”(2004) ja “The Village”(2004).