Stanley Kubrick sündis 1928. aastal New Yorgis. 13.ndal sünnipäeval sai ta isalt kingituseks kaamera. Stanley hakkas innukalt New Yorgis pildistama, pilte ilmutas ta sõbra juures. Pärast ühe foto müümist ajakirjale Look Magazine, hakkas ta läbi saama ajakirja fotograafidega ning 17-aastaselt sai ta tööd õpipoisina. Aatate jooksul sai temast tihe kinokülastaja.
1950. aastal kasutas ta oma sääste, et teha dokumentaalfilm "Day of the Fight", millele järgnesid veel mitmed dokumentaalid. Tänu investeerijatele sai Kubrick 1953. aastal valmis filmi "Fear and Desire". Hoolimata vastakatest arvustustest märgati ta režissööritalenti. Järgnevad filmid "Killer's Kiss" ja "The Killing" tõid ta Hollywoody huviorbiiti ning 1957. aastal valmis tema käe all "Paths of Glory", peaosas Kirk Douglas.
Järgmiseks filmiks oli "Spartacus", mille võtetel tekkis ka lahkhelisid - nimelt olid Kubricku ideed ja juhtimine vastumeelne mõnele võttegrupi liikmele. Film võitis 4 Oscarit.
Kubricku järgnev projekt pidi olema "One-Eyed Jacks" peaosas Marlon Brandoga, kuid läbirääkimised lõppesid ning Brando lavastas filmi ise.
Pettunud Hollywoodys ja teises lagunenud abielus, kolis ta Suurbritanniasse, kus lavastas kõik oma järgnevad filmid. Esimeseks seal lavastatud filmiks oli "Lolita", millele järgnes "Dr. Strangelove or: How I Learned to Stop Worrying and Love the Bomb".
1968. aastal valmis "2001: A Space Odyssey", mida on nimetatud ka läbi aegade parimaks filmiks ning mis on eeskujuks paljudele järgnevatele ulmefilmidele. Järgnesid "A Clockwork Orange", "Barry Lyndon", "The Shining" ja "Full Metal Jacket".
Stanley Kubrick suri 7. märtsil 1999. aastal. Tema viimaseks filmiks jäi "Eyes Wide Shut". Filmiprojekti "AI: Artificial Intelligence" lõpetas Steven Spielberg.