Darren Aronofsky oli juba noorest saati väga kunstipärane - ta armastas klassikalisi filme ja tegeles ka grafitikunstiga. Pärast kõrgkooli, aastal 1987, asus Darren õpinguid jätkama Harwardi Ülikooli, kus ta algselt õppis antropoloogiat, kuid jättis selle hiljemalt pooleli ja hakkas ekraniseeringut õppima. Peagi hakkas ta ka lühifilme looma, ühega neist suutis ta 1991. aastal võita ka esimese koha Rahvusvahelisel Õpilasakadeemia Lühifilmide konkursil.

Märkimisväärsemaid filme hakkas Darren looma alles alates aastast 1996, mil ta alustas stsenaariumi kirjutamist filmile "Pii" (1998). Darren nägi väga suurt vaeva selle filmi loomisega, kuna tegemist oli tema esimese täispika filmiga ja see vajas väga palju raha, mida tal loomulikult taskust kohe võtta polnud. Kuid suur vaev tasus end ära, kuna film sai hulga positiivset vastukaja.

Eelmise filmi edu ajendas teda asuma veel üht filmi looma, milleks sai "Reekviem unistusele" (2000). Ka see saavutas väga palju edu ning isegi kriitikute poolehoidu, kuna tegemist on heas mõttes väga karmi filmiga, mis läheb nii mõnelegi väga südamesse.

Tema järgmiseks filmiks sai "Allikas" (2006), mille loomiseks kulus tal tervenisti kuus aastat aega ja väga palju raha läks luhta. Nimelt algupäraselt oli plaanis filmi peaosatäitjaks palgata Brad Pitt, mida ka tehti, kuid mitmeid kuid pärast esimese kaadri filmimist lahkus Brad projektist, kuna oli rahulolematu Darreni rahaliste olukordadega, mis takistasid filmi arenemist.

Darren otsustas närvide rahustamiseks minna puhkama Hiinasse, kus ta 3 nädalat viibis. Tagasi naastesi, võttis ta ette suuna Warner Bros'i poole ning palus neilt rahalist toetust "Allika" loomiseks. Kõik laabus hästi, Warner Bros. otsustas olla neile abiks ning lõpptulemuseks oli kinotulu $35 miljonit.

Tema kaheks järgmiseks filmiks said "Maadleja" (2008) ja "Must luik" (2010). Nende mõlemate eest sai Darren ka mitmeid tunnustusi, nagu näiteks Kuldne Lõvi ja Kuldne Gloobus.