The Secret of Kells - filmi põhiliseks võluks on animatsiooni stiil. Varjamatult kasutatakse palju geomeetrilisi põhivorme - nelinurki, kolmnurki ja ringe. Nendega mängides ja mustreid moodustades on loodud nii karakterid kui ka üldplaanid. Kõigile mõistetavalt sarnaneb The Secret of Kells vitraažide või ikoonidega, kuigi täpsemini on eeskujuks võetud
Book of Kells'i joonistusstiil, nagu filmi nimest järeldada võiks.
Kahjuks ei toeta ilusat visuaalset osa huvitav sisu. Seikluslikule ja lustilisele muinasjutule ebatüüpiliselt sünge lõpp oli järsk ning eelnenuga kokkusobimatu. Kartsin, et ei suuda peategelastele väga kaasa elada, sest olen alati lugenud kerge muigega, kuidas viikingid iiri munkasid küllalt jõhkralt kohtlesid - kuigi loen ennast ennekõike agnostikuks olen siiski paganliku taustaga - kuid tegelikkuses see probleemiks ei osutunud. Rahva ja usu kannatused on siiski kaks erinevat asja. Muusikat panin tähele vaid kahes kohas.