Postitas hau » 10. Juuli 2009, 22:22
Tuleb alustada sellest, mis on antud filmi puhul kõige rohkem kõneainet pakkuvam - kaameratöö. (Poleks uskunud, et kaameratöö võib tekitada rohkem kõneainet, kui peaosas on Johnny D ja rezissööriks Mann).
Kuigi ma olin enne filmi väga kindel, et see HD look mulle meeldib, siis ma pean tunnistama, et eksisin. Ei meeldind. Alustuseks ütlen ära, et see on väga positiivne ja tegija samm filmida selline suureeelarveline hollywoodi ajaloofilm ja kassahitt hdvideo peale, selles suhtes Mann on kõva rebel.
Aga see polnud enam see Collaterali või Miami Vice'i HD, mis mulle omal ajal täiega istus. Nood filmid olid väga realistliku ja naturaalse valgusega. Ma lootsin sama tulemust ka siit, aga seda ei olnud. See ei näinud välja ka filmilik, nagu umbes Fincheri kaks viimast HD peale tehtud filmi Zodiac ja Button (mis olid mõlemad ajaloolised nagu PE). Kui Mann ei tahtnud realistliku ja naturaalset valgust nagu kahes eelnevas filmis, ega filmilikku välimust nagu teistes HD filmides, siis mida ta tahtis? Maitea, tulemus oli igatahes vahepealne. Vahepeal oli valgus nagu filmilik, aga samas nagu polnud ka. Eriti ööstseenid, mis olid ikka korralikult ülevalgustatud nagu filmides kombeks. Puudusid ka värvid ja sügavus. Handheld stiil mulle meeldis, aga kohati oli liiga shakey.
Film ise oli igatahes ülikõva. Mannile thumbs up. Vanameister oskab ikka pinget luua puhtalt montaazi, lavastuse, muusika ja kaadritega. Lõpp oli nii super - kestis pikalt ja koguaeg oli pinge õhus ja kordagi ei tundund, et hakkab venima. Action oli tipp. Kurat, hea on ikka kuulda kuidas automaadid häält teevad. Dillinger politseijaoskonnas oli ülitegija.
Depp oli cool, Cotillardi oli veits vähe ja Bale oleks võind paremini kirjutatud tegelane olla. Kõrvalosad olid ka kõik head. Mulle meeldib kuidas Mann mängib suht väikesed kõrvalosad suureks - näiteks see naisepiinajast fat boy või Babyface Nelson.