kaks viimast päeva:
Moskva, Belgia


Blindness


Vicky Christina Barcelona

Man on Wire: Film




Kolm Ahvi

Walz with Bashir

Ma olen alati tahtnud olla gängster


Blindnessi ja The Roadi kohapealt praegu lühidalt, et Blindnessis oli ka seda koledust ja jõhkrust, mida The Roadis ilmselt on. The Road tuleb ilmselt rohkem kõledam ja südamlikum. Kõledam maailm ja südamlikumad tegelased. Kaose idee on mõlemas ja mõlemas läheb maailm samas suunas kui Blindnessi lõpp välja arvata. Blindnessi filmis osad kohad meeldisid osad ei meeldinud kohe üldse. The Roadi raamatu lõpp oli aga motherfuckin tearjerker. The Road võib olla liiga üksluine, see aina mööda maad ringi käimine. Aga tegelased on seal head ja tähtsad. Täiega McCarthy. Blindnessis oli terve teine akt kärbeste jumal kinnises asutuses. Terve filmi olekski võinud seal teha. Nagu mingi õudukas vms. Lõpus sai alles näha seda päris maailma. Teema oli ka suht What If. Võiks teha järje kus kõik jäävad kurttummaks näiteks. Vahet pole mis juhtub.
nonii
Viki Kristiina oli hea. Film kajastas sellist elu, mida elaks hea meelega isegi seega oli seda väga nauditav jälgida. Hea vaheldus ka tavalistele Hollyka romcom'idele. See oli ikkagi Woody. Naised olid ilusad, Bardem on tasemel. Sellist otsekohest dialoogi olen ma tükk aega ootanud. Üldse vist tundsin puudusest nii vabast romantilisest filmist. Ei mingeid USA komplekse ja materialismi. Three-some, girl on girl ain't no thing. Hää vabameelne film.
Kolm Ahvi jääb minu jaoks kindlasti Ceylani eelmisele filmile - Uzakile kõvasti alla. Too oli ikka väga kõva. See film jäi aga natuke igavaks ja vahepeal oli raskusi keskendumise ja süvenemisega, kuna subtiitrid panid ka vahel segast. Kujutad sa ette see oli nii igav, et isegi Forza jäi magama. Visuaalne külg oli selle eest tip-top. Super kaameratöö.
Valss Bashiriga oli ka suht hea. Filmina iseenesest midagi uut ei pakkunud kui välja arvata muidugi zanr - animeeritud dokumentaal. Päris mitmes kohas tuli meelde tuletada, et see on ikkagi dokumentaal, mitte mängufilm. Selle meelde tuletamisega tuli meelde Last house on the lefti tagline : To avoid fainting, keep repeating "It's only a movie...It's only a movie..." Oh my god it's a documentary. Animatsiooni külje pealt midagi väga revolutsioonilist polnud, selles suhtes eelmise aasta Persepolis oli huvitavam. Mõned sõjastseenid olid selle eest päris huvitavad. Sisu oli muidugi tõsine. Kuigi film oli üdini subjektiivne, siis see ikka haris ka. Ilmselt Wall-E põhiline konkurent Oscaritel.
Olen alati tahtnud olla gängster. Geniaalne! Nii hästi pole kinos tükk aega naernud. Film koosnes neljast episoodist ja epiloogist, mis jutustasid neli erinevat lugu tegelastest, kes proovivad saata korda kuritegusid, aga see ei õnnestu eriti hästi. Kõik on seotud ühe dineriga ühe prantsusmaa maantee ääres. Üks parimaid kaasaegseid mustvalgeid filme, mis viimasel ajal näind. See oli nagu Jarmusch koos suurepärase huumoriga. Esimeses osas proovis üks vend röövida seda dinerit aga see ebaõnnestus, sest talle meeldis väga teenijanna ja hakkas temaga rääkima ja siis tuli igasugu huvitavaid asju välja. Huvitav, kuidas esimesest kaadrist alates teadsin, et see film hakkab mulle täiega meeldima ja olin veendunud, et sellest saab üks mu PÖFFi lemmikuid. Saigi. Top 3. Teine episood oli kõige parem ja naljakam. Kaks keskealist venda - üks paks ja teine täiesti tavaline prillidega vend, kes oli parajalt siiras ja jobu - röövisid enesetappu plaaniva tiineri ja tahtsid ta isalt raha välja pressida, aga see polnud enam oluline. Vendade dialoog ja omavaheline suhestus ja tegevus oli ülikõva ja koomiline. Kolmas episood jäi kõige lühemaks ja nõrgemaks - kaks bandi liidrit saavad dineris kokku ja üleolevalt kiidavad kui hea elu neil on - midagi sarnast Kohvi ja sigarettide Molina vs Cooganile. Viimane episood oli ka päris koomiline, kuidas 4 penskarit varastavad haiglast oma sõbra, kuna arvavad, et ta on suremas ja tahavad ta viia ühte nooruspõlve kohta, kus too surev vanamees olla tahtnud surra, et seal ta ära tappa. Kolmekümne aastaga on nende peidukoha asemele ehitatud aga Diner. Lõpuks otsustavad nad vanade aegade mälestuseks röövida panka, aga panga asemele on ehitatud McDonalds ja jälle neil ei vea.
Igatahes super film. Stiilne ja sitaks naljakas.