Fantaasia (igasugune), vähem õudsam ulme (kuigi sobivad ka õudsamad), romantika. Romatika puhul sõltub 100% näitlejast, kui üks peategelane filmis mulle ikka väga ei meeldi, siis langeb kohe n.ö armastusloo väärtus minu silmis. Romantika puhul on keemia ka väga oluline.
Draama on ka päris hea (kui vahest harva vaadata). Ajaloolised filmid on ka väga head.
Vanasti meeldisid komöödiad, nüüd ei oska nii väga neid isegi hinnata. Harva näeb tõsiselt naljakaid komöödiaid, enamused romantilised komöödiad on lihtsalt.. Väga igavad.
Zanrid mis mulle eriliselt midagi ei paku on õudus ja põnevus.
Samas kõik sõltub näitlejast, kui on lemmiknäitleja, siis vaatan ma loomulikult kõik või pooled ta filmid ära.

(v.a õudusfilmid)