Postitas hau » 19. Jaanuar 2008, 19:31
Wilderi Stalag 17 ja Witness for the Prosecution. Kaks klassikaliselt head Wilderi filmi.
Shohei Imamura The Pornographers. Vaatasin seda ainult pealkirja pärast. Väga hea ja huvitav draama, pornografeerimist ja sellist värki eriti polnudki, põhiline ikka vend, kes teeb lihtsalt tööd ja proovib toime tulla. Filmil oli väga mõnus stiil, mis oli mõnusaks vahelduseks Kurosawa ajaloolisele ja Ozu minimalistlikule stiilile. Esimest korda kuulsin vanas jaapani filmis poplaule.
Peeping Tom sai ka vaadatud ja oli selline omamoodi hea slasher sügavate motiivide ja karakateritega.
Before the Devil Knows Your Dead - Korralik film heade rollide ja hea lavastusega, aga minu jaoks jäi midagi natuke puudu, võimalik et lõpp ei rahuldanud mind. Aga Philip Seymour Hoffmann on praegusel ajal üliterav, samuti Finney teab, mis liini ajab. Muidugi pöidlad püsti Lumetile, vend on alati oma oskuste tipul.
Charlie Wilson's War- Väga hea poliitiline satiir. Mike Nichols laseb suurepäraselt Aaron Sorkini kuldsule maagial töödata. Tom Hanks on huvitav ja Philip Seymour vana rollivaras omab oma Gust Avrakotosega kõik juppideks.
No End In Sight - Väga informatiivne ja hea Iraagi film. Räägib nii nagu asjad tegelikult on. Seda peaks telekas või koolides näitama. Oscar loodetavasti soolas.
2 Days in Paris - Lootsin võib-olla rohkem sellist Linklateri Sunseti teemat, aga sain huvitava Alleni ja Godardi stiilis armastusloo. Goldbergi küünilisus on väga hea.
L'Enfant - Väga. Hea. Film. Mu arust on see nagu tänapäeva The Bicycle Thief. Itaalia neorealismi mõttes. Dardennid on ikka täiega sellist minimalistlikku rida ajanud, kus keskendutakse tegelaste tegevustele, tegelased palju ei räägi, montaaz ja muusika põhimõtteliselt puudub, lihtsalt lastakse olla. Traditsioonilise filmi mõttes peaks pinge olema täiesti kadunud, aga lõpu vargus oli päris põnev. Film pani mind sellele vastandlikule tegelasele kaasatundma, kuigi ta sai oma õiglase karistuse.
Romance and Cigarettes - Väga lahedas võtmes lugu abielust ja reetmisest ja töölisklassist. Gandolfini, Sarandon, Buscemi, Walken jne kõik on väga head. See on muusikal, aga laulud on teistest muusikalidest. Kõige üllatavam on punapäine Kate Winslet, kes mängib hoora ja kelle ma tundsin alles poole filmi pealt ära. Täiesti uskumatu mutt.
4 months, 3 weeks, 2 days - Objektiivses mõttes ma saan aru miks see nii palju auhindu võidab, aga selle vaatamine oli üks suurimaid piinu. See oli lihtsalt igav, kuiv, tuim, pime, vaikne, aeglane. Nagu kulunud kraanikauss. Mulle lihtsalt ei meeldi vaadata kuidas naisele topitakse mingi sond važiini ja siis oodatakse kuni loode tuleb välja.