Postitas Hülss » 23. November 2007, 06:46
Nagu Nowitzki kirjeldas ei üllata selle filmi puhul miski ja see ongi tema peamine viga. Film ise on hea meelelahutus, humoorikas, usutavalt kurb, aga kahjuks pealiskaudne. Tõeline talent on Abigail Breslin, kelle rollisooritusi jään ka tulevikus huviga jälgima. Ilma temata poleks filmi traagiline külg nii usutav olnud. Pisarate valamisest on aga asi kaugel, kuid meelelahutusliku külje täidab No Reservations õnnestunult.
Sisu on kahjuks täielikult "by the book" (ei oska eesti keelde seda väljendit panna) ja iga inimene jagab ära kuidas film lõppeb juba esimese poole tunni jooksul, isegi kui filmist midagi näinud ega kuulnud pole. Zeta-Jones on endiselt ilus, Aaron Eckhart sobib siia filmi kui valatult ja Breslin on see kes kõik kenasti kokku liimib. Hea üritus, aga ei midagi meeldejäävat kahjuks.
Muusikat peab siiski mainima. Parimad palad Itaalia ooperitest tunduvad pealesurutuna, kuid Philip Glass'i loodud muusika on vägagi mõjuv ning veel üks komponent, mis hoiab koos peamiselt nõrka filmi. Ei tea kas nõrk on õige sõna, aga potentsiaali oli siin kindlasti rohkemaks. No Reservation'i asemel soovitan vaadata parem Spanglish'i, kus kokkamine on samuti osa peateemast, kui just selle järgi nälg näpistab.
No Reservations
6/10