Pole just teab mis meistriteos, ent annab minu mõistmist mööda üpris korraliku ja sealjuures kaasahaarava ülevaate mulle küllaltki võõra suurromaani süžeest.
Meeldib eelkõneleja tähelepanek, et igavaid stseene pole ja lugu areneb pidevalt, erinevalt paljudest analoogsetest linalugudest, kus tegelased tihtilugu lihtsalt teed joovad, vuntse siluvad ja kaminasse vaatavad. Rush oli tõesti viimase peal, Neeson meeldis samuti väga, kuigi ta ilmutas liiga palju seda joviaalset nägu, nagu oleks just telekast mõne eriti maitsva asja reklaami näinud ja teeks mõttes plaane seda poodi ostma minna. Ka Claire Danes oli Cosette'ina äärmiselt võluv, võiks isegi öelda, et kõige ilmekam filmis üles astunud näitlejaist. (Natuke rohkem) oleks tahtnud näha Javert' eraelulisi tegemisi, kohati jäi selline mulje, nagu ta muud ei teegi kui kõnnib 24/7 alleedel ringi ja teeb pahast nägu. Aga jah, mis olulisim - igav ei hakanud, kuigi pidin vaatamise kahe öö peale ära jagama (susi seda Une-Matit söögu

).
Natuke
brixxxi-kriitikat ka: kuna filmi tegevus on jaotatud 20 aasta peale, siis oleks tahtnud rohkem tajuda Valjean'i ja Javert' vananemist. Veidi grimmi oleks selle probleemi üsna kergelt lahendanud. Näiteks Valjean nägi minu meelest kõige eakam välja filmi alguses (tingituna ennekõike räsitusest muidugi).