Ei midagi hullupööra radikaalset, aga Derek Lee ja Clif Prowse (kes mitte ainult ei kirjutanud ja lavastanud selle, vaid on peaosadeski) kasutavad found-footage formaati paindlikult ära. Selgelt ei ole tegu rumalate inimestega. Õudusfilme on nad igatahes vaadanud palju; seda võib järeldada üksnes tõsiasjast, et filmis on viited näiteks "Alien'ile" ja "The Fly'le".
Mida vähem süžeest teada, seda põnevam vaadata on (mis enamasti on found-footage'i puhul niikuinii kuldreegel), aga sobiv kirjeldus oleks vast: "Chronicle" with a horror twist. Peategelaste sõprus on kordi veenvam kui näiteks "Paranormal Activity" paarikese suhe. Eks põhjus ole selles, et mehed on partnerid ka päriselus, mitte ei saanud tuttavaks alles võtteplatsil. On hirmutavaid momente, intrigeeriv teema ja pikki videomängulikke kaadreid, mis teeks isegi Michael Manni kadedaks. Hästi tehtud.
Tegu pole samas muidugi ka found-footage'iga klassikalises mõistes — õigem oleks seda nimetada libadokfilmiks. Loodan igatahes, et rahakad produtsendid otsustavad filmi teinud tandemisse heausklikult investeerida. Kahetsema ei peaks keegi.
