Troonide mäng

[LiveForThis]

Nii mõru, aga samas nii magus.

[DaydreamDiamond]

Neljas hooaeg oli minu jaoks omade tõusude ja mõõnadega aga paar viimast osa olid küll 10/10. Muusika saadi ka viimastes osades kuidagi eriti heaks.
Head punktid juba spoilades ära toodud teistel gamewatcheritel.

Lisaks, paar väga head kaadrit:

Spoiler :

Kaamera libises väga ilusastsi Tyrion'ilt Shea peale viimaseks koosolemise hetkeks.
Arya viimane kaader.
Esimene kaader sellest puust, kuhu Bran&co jõuds paistis juba nagu midagi Peter Jacksoni poolt.

[Forzelius]

[Forzelius]

Spoiler :

Ei, tänases osas ei toimunud suurt midagi. Khaleesi lendas draakonitega.

[Forzelius]

Got 5.10 ja keegi ei räägi sellest? Filmiveeb is dead.

[P2ppin]

Mis ikka öelda ? Olen raamatuid lugenud ning minu jaoks S5 oli kohutav. Pikemalt ei viitsi põhjendadagi. Terve hooaeg teiste vaatajatega sellest räägitud ning esimest korda ei ole mingit tunnet, et tahaks juba uut hooaega. Isegi raamatuid mitte lugenud rahvas ütleb, et kõige nõrgem seni.

[Forzelius]

Seda võidki ütleda
Ma ei tea, mu jaoks oli suht tavaline Got, mis ikka juba viimased 3 hooaeg olnud on.
5.10

Spoiler :

lahing oli sama põnev kui Mayweather-Pacquiao

[KiiZ]

Viies siiamaani kõige nõrgem jah. Liiga palju loogikavigu ja juustust dialoogi mu jaoks. Küllap kuues tuleb samas mahlas. Kuuendasse on vähemalt paar huvitavat karakterit juurde tulemas, niikaua kui nad sand snakes treatmenti ei saa, annavad sarjale väärtust juurde arvatavasti.

Hetkel ma lihtsalt loodan, et kui lõpuks kõik 7+ hooaega väljas on, saab seda nautida kui ühte ülipikka ja eepilist saagat. 1-4 hooaegade sisulist kvaliteeti ma enam ei oota, suurenev budget ja production value suudab seda auku siiski natuke lappida.

[Rasmus]

Lubasin põhikooli lõpetades oma lahkunud klassivennale, et annan GoT-ile kunagi teise võimaluse. Enamvähem aasta hiljem olen lubatu teoks teinud ja lõpetasin äsja 5. hooaja vaatamise. Viimase tõuke andis muidugi "Terminator Genisys", mis minus Emilia Clarke'i vastu taas suurema huvi tekitas. Lisaks Dormer, Rose Leslie jne. GoT oli päris korralik sõit oma tõusude ja mõõnadega (pärast I hooaega siiski ainult mõõnad), aga üldjoones olen ikkagi rahul, et selle tõenäoliselt maailma kuulsaima sarja ette otsustasin võtta. Saan nüüd internetis märksa rahulikuma südamega liikuda.

1. hooaeg - 10/10 (lõpetasin 17. juuli 2015)

Täielik televisiooni-perfektsus. Praegu on pisut raske mõista, miks ma mõni aasta tagasi 1x01-03 vaatamise järel sarja pooleli otsustasin jätta. Tõsi, vahepeal on keeruline aru saada, mis täpsemalt toimub (kes need tegelased on? kus nad on? mida nad teevad?), aga lõpuks tasub see segadus end ikka täiega ära. Samas tegelaste nimed ei jäänud 10 osaga ikka absoluutselt meelde, vist ainult mõned lihtsamad nagu Ned, Sansa, Arya, Cersei, Jaime ja Joffrey. Kõige hullemas confusionis olin ma vist siis, kui 1x08 lõpus randomilt avaldati, et Starkidel on veel üks poeg – see, kes hilisemates hooaegades pärast Winterfelli põlemist Braniga hängib.

Algul veidi häiris, et teadsin päris paljude tegelaste saatust ette (spoilerite sadu: Khal Drogo infektsioon ja surm, Ned Starki pea maha raiumine, Red Wedding ja ülejäänud Starkide surmad, Joffrey mürgitamine, Jon Snow kaheldav surm, Cersei häbi-jalutuskäik, Jaime käest ilma jäämine, Tyrioni ja Dany osalemine kõigis hooaegades), kuid enamasti õnnestus need teadmised maha suruda ja sarja siiski segamatult jälgida. Ainult Ned Starki saatuse ette teadmine käis küll sügavalt pinda, oleksin tahtnud talle ikka pikemat eluiga loota. Ehkki lõpuks tuli ta hukkamine mulle ikkagi kuidagi järsku ja muutis enesetunde päris kehvaks, täielik tegelase raiskamine.



Õnneks jätkus küllaga ka sellist kraami, millest varem kuulnud polnud, nt Dany venna jõhker tapmine 6. episoodis, mida ilmselt võibki GoT-i esimeseks tõsiseks surmaks nimetada. Kusjuures eelnimetatud tegelane, keda ise blondiks Lokiks kutsusin, mulle päris meeldis, erinevalt näiteks CM-Girlist, kes tema piinlemist mingi ammuse postituse väitel hoopis nautis. Kusjuures Dany lugu oli vist 1. hooaja juures ka ainuke, mis mind sügavalt külmaks jättis, eriti tema suur ja imal armastus Khal Drogo vastu.

Pisut pettusin selles, et 1x10 ei lõpetanud praktiliselt ühtegi sisuliini ära, aga retrospektiivis on muidugi arusaadav, et see hooaeg pidigi olema Ned Starki lugu, mis võrdlemisi sunnitult oma otsa leidis. Eeldasin millegipärast, et esimese hooaja piiridesse mahub ka Robbi algatatud sõda, kuid nagu hiljem olen aru saanud, ei ole sarja tegevustik kunagi konkreetse seasoniga väga rangelt piiritletud olnud. Igatahes ülikõva algus heale seriaalile, mis kahjuks hiljem kunagi sellist taset säilitada suutnud pole.

2. hooaeg - 9/10 (lõpetasin 8. august 2015)

Ei saa öelda, et 2. hooaeg esimesele väga märgatavalt alla jääks, aga tervikuna on ta siiski vähe laialivalguvam ja mitte nii kompaktne. Kõige kõvem aspekt on muidugi sõda ja Tyrioni meeldivalt suur roll selles – tema tegelase kõrghetked on vaieldamatult just selles hooajas. Ei oleks ilmselt ka eriline liialdus öelda, et 2x09 on terve sarja parim episood, seda jällegi mingil määral Tyrioni osaluse ja kangelastegude tõttu. Tundus, nagu oleks poolteisetunnine osa olnud ja seda ainult positiivses mõttes – nii palju sündmusi ja ägedust. Ilmselt aitas ka see, et kogu tegevus toimus esmakordselt ühes kohas. Väga eepilisel tasemel eriefektid, selliseid televisioonis just liiga tihti ei näe. Stannise laevastiku suurejooneline hävitamine oli visuaalselt vast kõige vingem. Muidu tundub eelnimetatud uus kuninga-kandidaat esmapilgul küllalt igava tegelasena – liiga kergelt manipuleeritav ja iseloomutu. Õnneks see muutub hiljem.

Positiivsete lisandustena tulevad mängu Dormer ja Rose Leslie, ehkki esimene nimetatutest vaid põgusalt. Esmakordselt "You know nothing, Jon Snow"-liini kuulmine võis minu jaoks vabalt selle hooaja kõige lõbusam hetk olla. Arya ja Tywini ühised stseenid on muhedad, mõlemad tegelased on jõudsalt kasvama hakanud. Kõige häirivam on vast Jaime arusaamatu vabastamine, mis Starki-ema küllalt negatiivses valguses näitab, aga hilisemat arvestades tasub see nüke end täitsa ära. Dany vallutustest on endiselt sügavalt ükskõik. Lancel Lannisteri on ekraanil alati lust näha, kena poiss. Korralikke surmi vist teises hooajas polegi, ainult Renly ja Luwin, ja nemadki on küllalt väheolulised tegelased.



3. hooaeg - 8/10 (lõpetasin 13. august 2015)

Kolmanda hooajaga hakkab allakäik märksa selgemalt pihta. 3x01 on tolleks hetkeks seriaali halvim osa. Jaime käe surm 3. episoodis lükkab sündmustele vähe suurema hoo sisse ja õnneks tullakse madalseisust päris edukalt välja. Jaime on üleüldse ootamatu arengu läbi teinud, 1x01 lõpu järgi poleks küll iial arvata osanud, et ta kunagi mu lemmiktegelaseks saada võib. Brani lugu hakkab nüüd juba tõsiselt tüütuks muutuma, Jojeni lisandumine teeb ainult halba. Sansa ja Margaery suhe on väga... ee... meeliülendav ja nende ühiseid stseene vaataksin meelsasti lõputult. Samas Shae ja Tyrion on end paarina küll ammendanud – vägagi positiivne, et neile mõlemale kõrvaltegevust antakse. Tyrioni sundabielu Sansaga on ka huvitav nüke ja oleks tahtnud nende n-ö kooselu pikemalt näha, ebameeldiv olukord nende mõlema jaoks. Tyrioni ja Bronni kamraadlus on samuti tore, aga eks selleks hetkeks on juba selge, et kõik Tyrioniga seonduv ongi sarja parim külg.

Tugevaim episood on vaieldamatult 3x09 ja põhjuseid ma selleks ilmselt seletama ei pea. Olin teadlik, et kunagi tuleb Red Wedding ja Starkid saavad surma, aga kuna episoodi nimi oli teine, ei osanud sääraseid sündmuseid absoluutselt ette näha. Ei ole vaja vist öeldagi, aga olin Robbi, tema naise ja ema äkkmõrvamisest ikka väga šokeeritud, tõenäoliselt kõige ootamatum pööre televisiooni ajaloos või midagi taolist. Tundub jällegi veits tegelaste raiskamisena, aga ega ma neist hiljem suurt puudust pole tundnud ka. Ainult sellest kahju, et Arya (või Sansa) ei saanudki kunagi oma ema ja vennaga taaskohtuda. Kusjuures just sama osa ajal mõtlesin, et tegelikult polegi ju GoT-is nii palju surmi, nagu igal pool räägitud on. Red Wedding oli algselt ikka väga positiivse meeleoluga lõbus episood. Üldiselt korralik hooaeg, aga hoo sisse saamiseks läheb pisut liiga kaua aega.



4. hooaeg - 6/10 (lõpetasin 24. august 2015)

Unelemine läheb aina hullemaks, tempot võetakse progressiivselt vähemaks. 4x02 on muidugi tase omaette, sest Joffrey muudetakse nii ebameeldivaks kui üldse võimalik. Mulle ta tegelasena üldiselt ikkagi meeldis – vähemalt kontroversiaalne villain, nii et ta surma üle ma otseselt rõõmustada ei suutnud, kurbusest oli muidugi ka asi kaugel. Põhimõtteliselt vist ikkagi good riddance, kuna Tommen on oma lummavas lihtsameelsuses selgelt muhedam tegelane ja tema kergelt ebakonventsionaalne suhe Margaeryga on mingil veidral moel päris intrigeeriv.

Pärast Joffrey surma ei toimunud jälle pikalt midagi, alles 4x06 (Tyrioni kohtuistung) äratas sündmustiku ellu ja tegi seda võimsa pauguga. Hooaja tipphetk oli minu jaoks kindlalt Oberyni ja Mountaini võitlus 4x08 lõpus, mis sai täiesti pöörase ja ettearvamatu lahenduse isegi GoT-i universumit arvestades. Lugesin foorumist Forzeliuse kunagist võitluse-eelset arvamust, et Mountaini võit oleks äge twist, aga paras šokk oli see ikkagi. Olin algselt ikka täitsa närvis, kuna Oberyn oli eelnevalt täiega lahedaks tegelaseks muutunud ja võitlus oli tal ka enamvähem võidetud – oleks oodanud, et ta läheb kohe Tywini kallale. Üldse olin palju lootusi loo edasise arengu osas just nimelt Oberyniga sidunud. Aga eks see "kõik on võimalik" mentaliteet üks GoT-i põhilistest võludest ongi.

Suur lahing 4x09-s möödus minu jaoks üsna tundetult, isegi Rose Leslie surm ei suutnud emotsionaalselt eriti mõjutada, kuigi armastasin ta tegelast 3. hooajas päris kirglikult. Kindlalt halvim GoT-i üheksas episood siiani. Finale oli ka võrdlemisi nõrk, kuigi iseenesest toimus seal päris palju – lausa neli suhteliselt olulist surma. Imo oleks Tywin pidanud ikkagi oma otsa kuidagi suurejoonelisemalt leidma, see peldikus tulistamine mõjus vähe kohatult. Houndist oli kahju, kuna tema stseenid Aryaga olid 4. hooajas kahtlemata ühed paremad. Stannise jõudmine Wallile oli viimasest episoodist vast kõige ägedam osa; alati väga tore näha, kui vaatajale pikalt tuttavad tegelased omavahel esmakordselt kohtuvad.

Surmadest oli minu jaoks kindel lemmik Lysa Arryni oma, kuna see hullumeelne libu oli juba päris pikalt närvidele käinud ning kui keegi teda kiiremas korras tapnud poleks, oleksin prolly end ise Eyrie'sse teleportinud ja Moon Doori vastaval eesmärgil kasutanud. Vist esimene selline "jess, lõpuks surnud!" hetk minu jaoks GoT-is. Littlefinger, kes üleüldse on oma skeemidega täitsa cool vend, sai minult kohe hulganisti krediiti juurde. Robini vägivaldsest lõpust edasistes hooaegades ei ütleks ma ka ära.



Dany lugu on endiselt igav, eriti kui ta selle suhteliselt näotu naistemehe Daarioga sebima hakkas. Võib-olla olen lihtsalt armukade. Brani seltskonnast on ikka totaalselt savi, ainult Hodor on tore. Ramsay muutub aina sümpaatsemaks tegelaseks – mis siis, et tegu täieliku psühhopaadiga on. Brienne ja Podrick on ka koos üsna toredad, kuigi esimene nimetatutest pole mulle kunagi sajaprotsendiliselt meeldinud. Universaalselt täitsa hea hooaeg, kuid GoT-i eelnevat taset arvestades ikka küllalt nõrk.

5. hooaeg – 8/10 (lõpetasin 29. august 2015)

Kuigi esimeste hooaegade taset ei taastata, on viies jällegi samm paremuse poole. Sündmusi võib olla isegi vähem kui neljandas, aga otseselt igavaid episoode vist polegi. Läbivalt on palju väiksemaid konflikte, põnevaid olukordi, ootamatuid lahendusi. Saan täitsa aru, et nädalast nädalasse vaadates võis 5. hooaeg parajat peavalu valmistada, kuna otseselt midagi nagu ei toimugi, kuid maratonina on see päris kõrge kvaliteediga tasane sõit. Olustik on eelnevast palju rusuvam ja süngem – julgeks ses suhtes võrrelda isegi TWD kolmanda hooaja teise poolega, mis mind maratoonides samuti üsna nukraks muutis (kuigi järje peal olevad vaatajad seda pigem kirusid). GoT-i viies oli mingil imelikul kombel meeleolu poolest üpris sarnane, pidevalt sellised "fuck, nüüd on veel halvem olukord" tüüpi hoobid, viimaste osade juures avaldus see eriti selgelt. Aga see kõik on minu jaoks ainult positiivne – pole midagi paremat kui sari, mis mu enesetundega mängida suudab.

Midagi otseselt välja tuua on seekord raske, kuna 5. hooajas on pea kõik tegelased huvitavates situatsioonides ja kedagi otseselt skippida ei tahakski. Kasuks tuleb seegi, et Brani seltskonda ei näidata kordagi. Dany ümber toimub esmakordselt midagi põnevat – olgu selleks siis räiged mõrvad, Barristani surm (parim surm terve sarja jooksul, maybe?), Tyrioni saabumine, draakonid või pingelised võitlused puurides. Esimene lohesõit näeb siiski vähe tobe välja, nõrgad eriefektid ei tule samuti kasuks. Arya lugu ei ole enam niivõrd intrigeeriv, kui ta varem oli, peamiselt tema ühes kohas püsimise tõttu, aga Meryn Tranti mõrvamine oli küll long overdue. Loodan väga, et Arya suudab pimedana enamvähem normaalse tegelasena püsida, tema halamist ma küll näha ei tahaks.

King's Landingu sündmused on sel korral eriti selgelt tagaplaanile jäetud, seda poleks absoluutselt ette näha osanud. Aga eks see on mingil määral ka paratamatu – Tyrion, Baelish, Varys ja Jaime on eemal, Tywin ja Joffrey surnud, Margaery ja Cersei vangis ning noor kuningas oma toas, mis seal ikka väga peadpööritavat teha annab. Eks-kuninganna walk of atonement on suhteliselt jõhker, kuid see ongi iseenesest sellel hooajal King's Landingus ainuke tõsiselt radikaalne sündmus. Kahju, et seda kõike nii konkreetselt ette teadsin; muidu oleks säärane alastus ja vägivald Cersei suhtes päris suure üllatusena tulla võinud. Kehadublandi kasutamise suhtes olen endiselt pisut vastumeelne – kui Headey sellist sorti paljastusega nõus ei olnud, siis oleks võinud stseeni lihtsalt vähe teise nurga alt üles võtta. Pealegi nägi see CGI küllalt võlts välja.



Kõige põnevamad hetked veedetakse sel korral Jon Snow seltsis. 5x08 ja seal toimuv võitlus valgete walkeritega on kindlalt parem kui ükski episood neljandas hooajas. Isegi võrdlus Blackwateriga oleks täiesti kohane, tõsiselt pingeline lahing. Üldse on Joni tegemisi huvitav jälgida, kuna tema ümber keerleb ka wildlingide jant ja Watchi-sisene võimuvõitlus. Lisaks saab ta kokku Stannise ja Davosega ning on esimene mees, kes on piisavalt mõistlik, et punasele naisele ära öelda. Seetõttu oli tema lõppu 5x10-s paras piin vaadata, väga kurb ja ebaõiglane käik. Olin eelnevalt kuulnud, et Jon Snow surm ei ole veel päris kindel ja jäetakse hooaja lõpus lahtiseks, aga pärast sellist pussitamist pole ellu jäämist küll kuskilt loota. Kindlasti suurim kaotus since Ned Stark.

Olulisi surmi on 5. hooajas veelgi, võib-olla isegi rohkem kui kunagi varem. Kõige raskemalt mõjus mulle vist Stannise tütre oma, kuigi ta polnud mulle ausalt öeldes tegelasena kunagi väga meeldinud ja otsest vajalikkust tal loole samuti polnud. Siiski väga valus tegu, mis kaudselt Stannisele ka surma tõi. Minu jaoks oli Stannis oma mõnest kaheldavast otsusest hoolimata üsna kindlalt parim trooni-kandidaat ja tema lahkumist polnud sugugi kerge näha. Ei kujuta ette, mis nüüd Boltonitest saab – keegi võiks nad kiiremas korras hävitada, aga Stanniseta neile erilist vastasseisu hetkel näha pole. Ramsayle loodan igatahes vägivaldset hukku, sest iga Sansa vaenlane on ka minu vaenlane. Myranda surma ajal sai korralikult rõõmustada – oli ka aeg, et Theon mõistusele tuleks ja Sansaga koostööd teeks. Tahaks loota, et Brienne ja Podrick on neil Winterfelli tagaseinas kohe vastas, aga ei julge sugugi välistada, et Ramsay nad kõik kiiresti surmab.

Lemmiktegelased

1. Jon Snow
Snow on olnud mängus since day one ja mul ei meenu ühtegi hetke, mil mul ta tegevuse või tegelase kohta midagi halba öelda oleks olnud. Tõsi, vaataja ei tea Snow hingeelust endiselt praktiliselt midagi, aga kindel on see, et ta teeb alati kõige õigemaid otsuseid ja hoolib palju rohkemast kui ainult iseenda heaolust. Hea südamega mees, puhka rahus.


2. Jaime Lannister
Kahtlesin üsna pikalt, aga tegelasena on Jaime kindlalt kõige rohkem kasvanud ja vaataja silmis villainist kangelaseks areneda on ikka kohutavalt raske ülesanne. Tema panus kolmanda ja viienda hooaja paremaks muutmisesse on suhteliselt hindamatu, lisaks veel ühised stseenid Tyrioniga neljandas merepojas. Jaime sügav kiindumus Cersei vastu on endiselt pisut arusaamatu, aga eraldiseisvalt on ta ikka väga vinge tegelane.


3. Tyrion Lannister
Tyrion võiks vabalt ka esimesel kohal olla, kui ta viiendas hooajas ajutiselt arutuks joodikuks muutunud poleks. Imp tegi teise hooaja imeliseks, täiustas esimese perfektsust ja on muul ajal niisama tore mees olnud. Honorable mention ka Varyse ja Bronni arvele, kuna just koostöö nendega toob Tyrionis parima välja.


Kokkuvõte

Fuck this, olen piisavalt rääkinud juba.

[Ronet]

Praegu on pisut raske mõista, miks ma mõni aasta tagasi 1x01-03 vaatamise järel sarja pooleli otsustasin jätta. Tõsi, vahepeal on keeruline aru saada, mis täpsemalt toimub (kes need tegelased on? kus nad on? mida nad teevad?), aga lõpuks tasub see segadus end ikka täiega ära. Samas tegelaste nimed ei jäänud 10 osaga ikka absoluutselt meelde..

Jap. Vaatasin alguses esimese osa ära ja kui hooaja lõppedes internet tavapärasest rohkem kihama hakkas, võtsin ta uuesti ette ja vaatasin hooaja ühe päevaga ära. Tegelaste nimedega oli tõsine probleem, eriti järgmise hooaja alguses. Guugeldada ka ei julgenud, sest spoilerid jne.

Tugevaim episood on vaieldamatult 3x09 ja põhjuseid ma selleks ilmselt seletama ei pea. Olin teadlik, et kunagi tuleb /.../, aga kuna episoodi nimi oli teine, ei osanud sääraseid sündmuseid absoluutselt ette näha.

Seda on tore (?) kuulda. Ootamatud hetked GoT'is ongi need kõikse paremad.

Oberyn

Mhmh.

Also, see Daario Nahhaalis ehk tulevane Transporter oli oma lollide näoilmetega üsna irriteeriv. Õnneks recastimine 5ndas hooajas tegi ta rohkem talutavaks.

5. hooaeg

Ma arvan, et see lohesõit, mis oli üks piinlikumaid hetki terve sarja ajaloo jooksul, kannatas 5x08 arvelt.


Also-also, kas Headey dublant ei olnud siis rasedusest põhjustatud? Tal kui Euroopa näitlejal, ei tohiks nuditeediga probleeme olla. Isegi Mr. Skin annab talle 3 tärni 4st.

[Rasmus]

Also, see Daario Nahhaalis ehk tulevane Transporter oli oma lollide näoilmetega üsna irriteeriv. Õnneks recastimine 5ndas hooajas tegi ta rohkem talutavaks.

Jesus, ei märganud absoluutselt, et näitlejat vahetati. Täiesti erinevad näod, aga millegipärast ei taibanud ära, et midagi muutunud on. Seda panin küll tähele, et 5. hooajas tegelane palju meeldivamaks muutus, eriti 5x09-s.

Also-also, kas Headey dublant ei olnud siis rasedusest põhjustatud? Tal kui Euroopa näitlejal, ei tohiks nuditeediga probleeme olla. Isegi Mr. Skin annab talle 3 tärni 4st.

Ei oska kommenteerida, aga sel juhul oleks tõesti vähe arusaadavam.

[Forzelius]

Spoiler :

[Rasmus]

Also-also, kas Headey dublant ei olnud siis rasedusest põhjustatud? Tal kui Euroopa näitlejal, ei tohiks nuditeediga probleeme olla. Isegi Mr. Skin annab talle 3 tärni 4st.

Lõplik vastus küsimusele: https://youtu.be/v-_2Fz95t4w?t=52s

[Ronet]

6x02

Spoiler :

See oleks olnud hilaar, kui Jon Snow oleks tuleriidal üles ärganud ja siis uuesti oma otsa leidnud.

[Rasmus]

Jess! Tuli ära!

Spoiler :

Miks muidu Davost üldse kottis, kas Jon Snow on elus või mitte? Night's watchis on ju veel lahedaid tüüpe, kes lord commanderiks hakata võiks. Jon on endiselt mu lemmiktegelane, aga tema tagasitoomine tundub rohkem nagu fan service. Umbes sama, mis TWD-s Glenniga tehti.

Ja kui juba spoilerikasti sees olen, mainiks ära, et Roose Boltonist on veeeits kahju. Täitsa sümpaatne mees oli, sellises Tywini-võtmes. Ramsay on muidugi ka vinge.

Aga väga kõva episood. Eeldasin, et hooaja esimene pool tuleb aeglane, aga tänane oli täitsa okei. Isegi Arya lool on potentsiaali taaskord huvitavaks muutuda. Sansa teema on praegu lemmik ja ootan juba, et ta wallile jõuaks - siis oleks nagu kahekordselt lahe.

Aa, 6x01 koha pealt tahtsin seda dothrakide dialoogi mainida. Nagu mingid propa Lasnamäe jorsid, emanaljad ja mida ei. Ülejäänud episood nii meeldejääv polnud.