Cannes`is publiku ovatsioonide saatel linastunud "All is Lost" on oma eesmärgi poolest samasugune lugu ellujäämisest nagu "Gravity" ja mingil määral ka "Captain Phillips". Suurim erinevus seisneb aga selles, et Redford on täiesti üksi. Kogu film on paigutatud tema väärikatele õlgadele ja see tasub ennast nii ära, et isegi
green screen tormistseenid mõjuvad tänu Redfordi näitlejatööle, praktiliste ja CGI efektide sümbioosile, fenomenaalsele helitööle ja muusikale ning Redfordi suures plaanis hoidnud režiitööle märkamatu vahendina, mis oleks valedes kätes olnud ka filmi allakäiguks.
Pange tähele, et filmi
stsenaarium on 31 lehekülge pikk ja film ise 1 tund ja 34 minutit. Reegel, et ühele leheküljele vastab üks minut visati aknast välja tormi kätte.
Alexander Eberti muusika suutis asendada nii dialoogi, teksti ja kõike seda, mida oleme harjunud saama sõnade kaudu. Filmis ei ole sõnu. Mõneks üksikud repliigid küll ja isegi üks tähenduslik ning oodatud sõimusõna.
9/10