Mais
14 filmi (rohkem kui Live

), mida on kooli hulluse ja suviste ahvatluste kõrval isegi palju
Parimad filmielamused oli seekord ka kõik
KINOelamused. Kuu alguses vaatasin Sõpruses (kuna HÕFF jäi vahele

) ära Elijah Wood`i ümbersünni filmi, milleks oli muidugi
Maniac (2012). Suurepärane ja ebatavaline õudusfilm, mis koosneb suures osas POV kaadritest ja väga räigetest stseenidest, aga see pole USA maiguline
torture porn, vaid prantsuse uue laine horrori osalise Alexander Aja stsenaariumil põhinev omamoodi uusversioon 1980. aastal alguse saanud kahe osa vääriliseks kujunenud samanimelisele filmile. Film ise on jube ja seda teistes ulatustes kui näiteks alles TV6-s või kuskil jooksnud jama nimega Mothman
Teiseks parimaks elamuseks kujunes aus, lihtne, selge ja suurejooneline
Star Trek Into Darkness (2013). Abrams oskab luua spektaaklit. Ta tunneb žanri ja seda, mis paneb filmi tööle. See lollikindel lugu ja stsenaarium, mis pani ka esimese hästi tööle, on ka siin olemas, kuid seekord anti fännidele ja kõikidele teistele (ehk siis mina) ka fantastiline antagonist, kes muutus peaaegu juba ise kangelaseks ja suutis ühtlasi olla ka väga sümpaatne tegelane.

Hea töö, Abrams! Live long and make Star Wars!
Kolmas parim elamus oli endalegi üllatuseks Eesti film.
Õlimäe Õied (2013) on aus ja ehe lugu ühest inimesest, ühest naisest, tema elust, kahetsustest ja soovidest. Ilus. Grünbergi muusika aitas ka muidugi kaasa.
Kräpiks kujunes oodatult, aga et nii hull

Mine p***e, Moore! A Good Day to Die Hard (2013) 1/10

1 punkt traileris näitamise eest. Filmis seda peaaegu ju et ei olnudki.
