Hämmastav on see, kuidas iga preview tõtab head episoodi, aga välja tuleb ikka selline, kus tahad, et oleks toimunud, juhtunud või arenenud midagi enamat.
Rick`i hullumeelsus mulle meeldib. Andrew Lincolni hoiak, miimika ja kõne on tema seisundi jaoks nii pitch perfect, et teda jälgides hakkab isegi päris kahju + see muusika, mis saatis Lori stseene

Vot see oli kaunis.
TWD on kuidagi väga mugav. Kõik juhtub nii mugavalt ja kokku sobitatult, et pinge ei jõua kasvada + selle episoodiga kasvav trend suvaliste, aga üha meeldivamaks muutuvate tegelaste tapmise suhtes on ka juba kulumas.