Lühike variant: 4/10
Pikem variant: Möödunud aasta esimesel poolel sai nii palju sprotte üle elatud, et tegin põhimõttelise otsuse neid ilmselgeid pabulaid järjekindlalt vältida ning kulutada oma mitte-nii-väärtuslikku aega seda rohkem väärivatele filmidele. Nende uute väljalasete - eriti otse-videole ja
pay-per-view asjade - puhul mõtlesin, et olen kaval ja hakkan YouTube'ist treilereid vaatama, mida ma tavaliselt kunagi ei tee, sest ma ei ole sedasorti kutt, kes Hercule Poirot' mängima hakkab, et kindlamalt teada saada, kas asja on mõtet vaadata või ei.
"Officer Down"-i puhul ma seda ühesõnaga siis tegin, kuna mul on eelarvamused filmide suhtes, mille postrid on tehtud IrfanView's või kuskil. Ja treileri järgi ei tundunud asi sugugi halb, paistis olevat selline viisakapoolsem halva leitnandi film, kus veidi tulistamist ja soliidne
cast.
Aga muidugi läks mu geniaalne eeluurimisplaan luhta, kuna ma unustasin, et vähegi leidliku montaaži ja muusikakasutusega võib isegi kõige rõõsama röga "Ristiisa" moodi välja nägema panna. Ühesõnaga oli film ikkagi kehvapoolne ja seda kõige hullemat sorti: üritas olla tõsine ja kompleksne, aga ebaõnnestus rängalt. Stephen Dorff tegi siiski võrdlemisi tubli tööd.
Aga tänu sellele filmile või õigemini selle IMDb
boardile (mida ma poleks tõenäoliselt külastanud, kui ma poleks filmi kavasse võtnud) sain ma haisu ninna ebataotluslikult vaimuka
"Blu" elektrooniliste sigarettide reklaami kohta, milles Dorff isiklikult. "
We're all adults here!". Nii et tänks, "Officer Down".