Dahmeri tapmiste tegelikust jõledusest siit aimu ei saa (selleks tasub pigem vaadata nt A&E
Biography või
Most Evil saadete vastavaid episoode), aga film ise on lavastusena üllatavalt huvitav, rõhudes pigem Dahmeri mõtetele ja mitte mõrvadele/metoodikale. Samuti istus see ebalineaarne jutustus. Renner sobib rolli fantastiliselt, kuigi ta mõjus palju "kahtlasemalt" kui Dahmer seda ilmselt tegelikult oli, mis ei tulnud just kasuks, sest palju keskenduti reaalselt aset leidnud olukordadele, kus ta oli peaaegu (politseile) vahele jäämas, kuid suutis end napist välja rääkida. Ja ilmselt üritati teha ka mingisugust märkust inimeste naiivsuse kohta - ära roni võõra mehe korterisse õlut viskama.
