Tjah. Võis ja ei võinud ka rahule jääda. Show oli nagu ikka Crystali puhul - tavapäraselt, kuigi seekord natuke tagasihoidlikult
brilliant. Kahe eelmise aastaga võrreldes kohe kindlasti edasiminek.
Võis rahule jääda sellega, et The Artist korjas parima filmi ja muusika, aga ei võinud rahule jääda, et sama kehtis ka parima meespeaosa ja parima režissööri puhul. Meespeaosa vääris kohe kindlasti Pitt Moneyballi või Oldman Tinker Tailori eest. Kui Oldman jäi vaoshoituks ja tasaseks, siis Pitt tegi
tour de force`i, mida näitas ka muidugi osatäitmine The Tree of Life`is.
Parim režissöör on muidugi Scorsese, kuigi siinkohal võiks veel pikalt arutleda The Artisti ja Hugo sarnasuste ja erinevuste üle, aga üks on siiski vana uusloomine ja teine on tänapäevastest võimalustest viimast võtmine. Hugo on originaallooming meistri poolt and that`s all. Jällegi võiks vaielda, et Scorsese on juba saanud ja Hazanavicius pole, aga ei auhinnata mitte debüüt läbilööki, vaid filmikunstilist taset ja selles osas on Hugo mitmekordselt The Artistist üle.
Viimane kord kui
Best Picture ja
Best Director Oscarid läksid erinevatele filmidele oli siis kui
Crash korjas BP ja
Ang Lee sai BD. Seekord läks õigustatult BP The Artistile, aga BD oleks pidanud minema siiski Scorsesele. Minu ideaalmaailmas võitis BD ja BP muidugi The Tree of Life ja Malick ning
Best Cinematography sai maestro Emmanuel Lubezki, aga ope osas on Hugo kindlasti
next best thing. Kana sai kitkutud siis ainult Best Directori puhul.
Üks kana veel. Rahule ei võinud jääda ka
Adapted Screenplay juures. The Descendants on lihtne lasteaiamäng võrreldes Moneyballi või Tinker Tailoriga. Eelistanud oleksin Steven Zaillian ja Aaron Sorkin Moneyballi.
Best Actress lausa karjub juba vahelduse järele ja see vaheldus oleks tulnud Mara või Close`i võidust. Kui lähtuda filmidest, siis ega The Iron Lady ja Albert Nobbs pole just väga sooja vastukaja saanud. Kui panna kokku hea film ja hea näitlejatöö ning eemaldada võrrandist igasugused
greater good elemendid (The Help), siis oleks Mara olnud ideaalne, aga jällegi hakkan kalduma ideaalmaailma poole.
Original Screenplay puhul kitkuks juba juukseid. Enam suuremat
safe beti pole olemas. Midnight in Paris kuulub eelmise aasta paremikku, aga ometi pole tegemist Alleni parimaga. Rohkem nagu kerge tõmme või lihtne puudutus vee peal, aga unustati, et vee all peitub ju terve maailm. Cameron teab seda väga hästi ja alles teadis seda ka Allen. Ükskõik milline teine nominant (mitte Bridesmaids) oleks olnud väärilisem valik.
The Girl with the Dragon Tattoo sai küll montaaži, aga puudu jäid väärilised heli Oscarid. See on jällegi paratamatu, sest Hugole pidi varem midagi ära andma, et siis viisakalt ta tähtsamatest ilma jätta.
Visual Effects - kaua aega promoti, aga kasu mitte midagi. Hugo oli küll kena, aga Rise of the Planet of the Apes tekitas uusi tuuli.
Kõike piinlikum moment - Octavia Spencer
See on üks neist olukordadest, kus tekkis samasugune tunne