See on minu eelmise aasta
"ah?" film. Kriitikute aastalõpu parimate nimekirju sirvides olen leidnud päris mitmeid, milles on kirjas pea kõik mu möödunud aasta lemmikud... Tundub täiesti sama maitsega inimene ja siis - tavaliselt kolmandal või teisel kohal - istub "Attack the Block".
Häirib kohmakas, pingutatud dialoog ja mitte eriti tugevad (laps)näitlejad. Või äkki tuleb kogu asja võtta austusavaldusena 60-70ndate
campydele B-õudus/ulmefilmidele? See žanr ei ole mulle kunagi istunud... Teine ja suurem probleem: lihtsalt igav oli. Ainult paaris kohas "läks käima", suures osas tänu muusikale. Basement Jaxxi loodud
soundtrack on ülekaalukalt filmi tugevaim element. Mõned lahedad võtted kaameraga, ilusad värvid... ja ongi kõik. Kui väga pingutada, võiks juurde mõelda ka mingi sügavama sisu: karjainstinkti analüüs ja sotsiaalne kommentaar Inglismaa "kadunud põlvkonnale". Aga on selge, et filmi fookus oli hoopis teises kohas...
4/10 (ilma Jaxxita oleks veel madalam)
aga seda arvamust ja hinnet ei tasu eriti tõsiselt võtta - mina olen see tüüp, kelle arust on "Super 8" üks eelmise aasta parimad filme 