
Jätsin pooleli, kui märkasin, et ahvid näitavad sarja vales järjekorras. Nüüd, kui hooaeg läbi, vaatasin kogu asja otsast peale õiges järjekorras ära.
Nagu näha oli Jess osade vaatajate jaoks "liiga palju". Minu arust oli ta algusest peale üsna talutav. Ja mida osa edasi, seda paremaks muutus. Sarja autorid otsisid õiget tasakaalu. Ka teised tegelased joonistusid selgemalt välja ja leidsid oma rolli, aga Jessi puhul oli muutus kõige märgatavam. Kui hooaja algul võis mängida mõttega, et äkki annaks Zooeyle kinga ja teeks temata parema sarja, siis hooaja lõppedes on see võimatu. Ja kui keegi väidab, et Jess on liiga imelik ja täiesti ebareaalne tegelane, siis mina väidan, et te lihtsalt ei tunne piisavalt inimesi. Jesse on maailmas palju. Suure südemega ja tujukas, komptentne ja julge pealehakkamisega pisut lapsemeelne noor naine või nagu ta 12. osas ise Juliale seletab:
I got something to say to you, man. I brake for birds. I rock a lot of polka dots. I have touched glitter in the last 24 hours. I spend my entire day talking to children. And I find it fundamentally strange that you're not a dessert person. That's just weird, and it freaks me out.(*) And I'm sorry I don't talk like Murphy Brown. And I hate your pantsuit. I wish it had ribbons on it or something to make it just slightly cuter. And that doesn't mean I'm not smart and tough and strong.
-Are you done?
-I am almost done. I'm about to go and pay this $800 fine, and my checks have baby farm animals on them, bitch!Ka sarja looja Elizabeth Meriwether tundub täpselt sellist tüüpi inimene. Lõbus eesmärgiga tuulepea, kes oma unistuse sarja eetrisse pressis ja nüüd muretult tallede ja põrsasetega tšekke välja kirjutab. Kuulake näiteks seda lahedat arutelu Meriwetheri ja veel kolme maineka nais-stsenaristiga.
Nerdist Writers Panel: Liz Meriwether, Liz Craft and Sarah Fain & Angela KangOk, Jess, Lis ja Zooey kaitstud. Teisi vast nii palju kaitsma ei pea. Max Greenfieldi Schmidt on lõppeva sügis-kevad telehooaja üks säravamaid leide. Esmapilgul nilbe snoob, aga kuskil sees on peidus kõikuva enesehinnanguga õrnahingeline mees, kelle soorim soov on et keegi temast hooliks
(<-diip)Ja Nick. Tundub, et Jake Johnson saab ennast võtteplatsil täiesti vabalt välja elada. Suurepärane miimika ja geniaalsed improvisatsioonilõigud. Lisaks on Nick tegelane, kellega ennast hetkel (kahjuks

) kõige paremini samastada saan, suhtedraamad ja üldse... tunnen, et olen umbes samas kohas.

Tegelased klapivad ülihästi, suhted ja sõprussidemed tunduvad tõelised, naljad ei ole nii täpselt välja arvutatud kui mõnes teises sarjas, loodetakse näitlejate peale ja võetakse vabalt.
Mulle tuli meelde "Happy Endings" -
keskkond ja mitmed tegelased on väga sarnased, aga
õhkkond ja huumori stiil erinevad märkimisväärselt. Mõnes mõttes täielikud vastandid. Ühes sarjas naeravad tegelased, kui teine tegelane teeb või ütleb midagi naljakat, teises sarjas visatakse heal juhul imelik pilk ja tulistatakse julmalt järgmine terav (või vähemalt paberil terav) repliik. Tabasin ennast sellelt mõttelt ja võrdluselt ühes konkreetses stseenis, kui Jess kasutab oma jutus rida Spice Girlsi laulust -> jõudsin mõelda, et see meenutab Spice Girlsi lugu -> ja Jess jätkab
"and that's a Spice Girls song..." -> ta kaaslane naeratab/naerab.
"Happy Endingsis" (ja peaaegu kõikides teistes sitkommides) oleks sama stseen lahendatud nii: rida Spice Girlsi laulust -> kaaslane kallutab pea kõrvale, kissitab silmi, ajab näpu püsti ja küsib "isn't that a Spice Girls song?" -> vastus: "Noo..." -> mõlemad kallutavad pea teisele poole, kortsutavad kulmu, teevad suuga imelikke liigutusi ja jätkavad vestlust. Kui näitlejad on piisavalt head, võivad mõlemad lähenemised võrdselt hästi toimida, aga hetkel olen ma sellest nö "happy endings" stiilist lihtsalt väsinud.
1. hooaeg -
8+/10Võiks ka kõrgem olla, aga 1) Winstonile ei ole siiani päris õiget kohta leitud ja 2) lõpuosa oli liiga tihe ning sellest tulenevalt ebaloomulik. Samas viimased kaadrid võtsid sarja olemuse suurepäraselt kokku - "Uuel tüdrukul" on suur süda.
_ _ _
* - jagan Jessi arvamust, ka mina olen iga kord segaduses, kui keegi ütleb, et ta ei ole "magusainimene". Mida see tähendab? Kas su aju on kuidagi teisti ühendatud kui ülejäänud primaatidel - mõnukeskus on rikkis või signaalid ei liigu mööda närve õigesse kohta? Olen 43% kindel, et enamik neist olendidest on tegelikult tulnukad.