Postitas Hülss » 06. Jaanuar 2011, 17:02
Filmi tugevamad hetked olid pressi ja (interneti) publiku reaktsioon, loomulikult ka Lettermani "intervjuu", mida enamus nägid juba enne filmi linastumist, ja kohtumine Puffy'ga. Mis mind häiris oli pikkus, tempo ja lõigud, mis keskendusid Phoenix'i kaaskonnale, mis mind vähimalgi määral ei huvitanud. Ei olnud vajalik müüa Phoenix'it kui ennasthävitavat ja lärmavat egoisti läbi tema kaaskonna, vaid keskenduda pressile, kontserditele ja eelkõige sellele, mis pildi press ning interneti ühiskond Phoenix'ist maalib. Phoenix mängis ka liialt ohvrit, mis tüütas väga ruttu ära. Milleks minna seda lihtsat rada pidi? Kas eesmärk siis oli kõigest kergeusklikke tillist tõmmata või pakkuda midagi ka laiemale ringkonnale? Viimane paistab, et ei õnnestunud, kuna film jättis külmaks nii suurema publiku, kriitikud ja ühtegi nominatsiooni pole ta samuti üles noppinud. Need kes lähenevad filmile teadmisega, et film on hoax, nendele pole enam midagi müüa. Ma ei näe, et keegi hakkaks filmi oma tutvusringkonnale soovitama. Pole nagu midagi soovitada.
Heal võimalusel lasti raisku minna. See oleks võinud olla film, mis lööb pressi ja laiema ringkonna pinnapealsust demonstreerides põhjalikult risti. Mees mainis Lettermani naastes, et ta tunnetas, et võib riskida oma karjääriga seda filmi müües, siis kokkuvõttes mis kuradi riske siin konkreetselt võeti? Tuli ja läks. Exit Through The Gift Shop meeldis mulle väga just seetõttu kui toodi esile inimeste pinnapealsus, vähemalt kunsti maailma näol, ja seda mängleva kergusega. Üks hull prantslane tegi endast üleöö kuuma kauba ja inimesed võtsid ritta. Mees pani süsteemi enda jaoks tööle ja see sõnum sai selgelt välja toodud. Siiralt, humoorikalt ja oli samas tempokas, konkreetne dokumentaal. Me juba teame, et reality show'd on näitemängud ja kui kiire on press ja interneti keskkond inimesi hukka mõistma ja naeruvääristama, kui temperamentsed ja pinnapealsed võivad olla kuulsused, ainuüksi selle kuvamine ei saa olla filmi eesmärk. Ja kaua seda ohvrit mängida, ammu oleks võinud pressile uue augu tõmmata, ise nad raisk vinguvad ja vehivad oma käsi paparatsode ees. Et siin midagi ka laiemale publikule oleks pakkuda, selleks ei saa ennast teemat lahates tagasi hoida, sest see väärib korralikku peksu. Kõige selle nelja seina vahel egoistliku möliseva näitemängu keskelt seda sõnumit välja ei toodud. Teemat puudutati, kuid piisavalt rõhku sellele ei asetatud. Kui eesmärk oli konkreetselt nii pressi kui publiku perse lohku tõmmata, siis selle eesmärgi ta saavutas.