Mainin kohe alguses ära, et vägistatusks ennast ei pea, vähemalt mitte selles mõttes. Peale esimest 30 minutit vaatasin juba süstemaatiliselt kella poole. (Siinkohal meenus, mida ma "Pimeduse rüütlit" vaadates tundsin). Kohati tundus, et tegu on si*a pornofilmiga (ühes stseenis peaksid mehe genitaalid asuma naba kõrgusel, kuid see pole siinkohal isegi määrav). Ka värvid mulle erilist mõju ei avaldanud. Saalist lahkudes polnud minu elu absoluutselt muutunud, kui siis ehk vaid niipalju, et olin raisanud 30 krooni ja mitu head tundi aega.
Meeldis sisuline osa (ehk siis filmi esimene pool/kolmandik) ning Linda raseduse ja arsti juures käiguga oleks võinud ka pillid kokku panna. Film OLEKS pooletunnise lühifilmina etem olnud.
Autoõnnetuse koht minu jaoks üllatusena ei tulnud, sest situatsioonist lähtudes oskasin seda oodata, küll hüppas aga üks lärmakas filmisõber minu kõrval väga kõrgele.
Lõpetuseks tahakski teada, kas 21. sajandil
oleks võimalik konstrueerida sellised toolid, mis ei hüppaks, kui samas reas keegi niheleb?!
Hülss kirjutas:Sisu on siin täiesti teisejärguline, mistõttu ka filmis kokkuvõttes pettusin. /-/ Terve sisu käiakse välja filmi esimesel poolel ja pärast seda vajub ta täiesti ära. Ma ei saa tegelastest kuigi palju hoolida, kui neile erilist tähelepanu ei pöörata. /-/ Üks asi on selge, Enter The Void on tõsine tripp, film on loodud kinos vaatamiseks ja tehniliselt kui ka kunstiliselt on ta erakordne saavutus. Sisu poole pealt tõmmati mul paraku perse lohku.
6/10_______________________________________________
P.S - ärge minule eelnevat kommentaari liiga tõsiselt võtke.