Raamatud

Postitas **seeru1980** » 16. Juuni 2010, 14:57

Ulme teema eriti ei meeldinud, seega võtsin teistsuguses žanris oleva raamatu, milleks on Mati Kröönströmi raamat "Kaptenite ja leitnantide sõda", mis räägib Eesti rahvusliku ohvitserkonna kujunemisest Eesti Vabariigi algusaastatest ning Vabadussõja vältelt. Hetkel loen seda raamatut, poleks nagu õige veel hinnagut anda pooleli olevale raamatule või mis ?

Postitas **Wisegirl** » 16. Juuni 2010, 21:57

seeru1980 kirjutas:Hetkel loen seda raamatut, poleks nagu õige veel hinnagut anda pooleli olevale raamatule või mis ?

Ei või? Miks mitte? Kirjaniku stiil ei muutu ju poole raamatu peal. Kui on siiani hea olnud, on ka lõpuni hea ning vastupidi.

Postitas **Jussu** » 17. Juuni 2010, 01:30

D: Vseviov - "Aja vaimud"

Tore kogumik tuntud eesti ajalooguru kirjutisi, mis ulatuvad tagasi eelmisesse kümnendisse.

Peaasjalikult on tegu artiklitega, seega on raamat äärmiselt liigendatud ja kiire lugeda. Samas muudab selline formaat teose veidi eklektiliseks - toimuvad järsud hüpped üldiselt kitsamale ja vahepeal hoopiski mõnele muule teemale.
Hetkel tundub põhirõhk olevat siiski teada-tuntud Vseviovi lemmikul - Venemaal, millest ei saa kunagi küllalt. Vikerraadiost olen kuulnud vaid üksikuid lõike, kuid nüüd on võimalus veidi "järeltööd" teha. Kahtlemata jäävad need kirjutised alla raadiosaadetes esitatud temaatika üüratule mahule, kuid siiski on kirjutis väga muhe ja hariv.

Raudpolt igale ajalookiibitsejale.

Postitas **seeru1980** » 17. Juuni 2010, 11:01

Wisegirl kirjutas:
seeru1980 kirjutas:Hetkel loen seda raamatut, poleks nagu õige veel hinnagut anda pooleli olevale raamatule või mis ?

Ei või? Miks mitte? Kirjaniku stiil ei muutu ju poole raamatu peal. Kui on siiani hea olnud, on ka lõpuni hea ning vastupidi.

No jah, ma olen selline iseloomuga, et ei hinda raamatut kaante järgi elik siis, kui olen raamatu kaanest kaaneni lugenud avaldan arvamust.
off the record Tegemist on hea raamatuga, algselt oli see raamat venna doktoranditöö Tartu Ülikoolis aga kukkus välja hästi nagu me näeme.

Lisaks veel hea raamatu olemisele on teos väga analüüsiv ja nauditav lugemine. Soovitan teistelegi, keda huvitav ajalugu(õigemini lausa kohustuslik

).

Postitas **Kickflick** » 21. Juuni 2010, 16:35

Sain "Dumas' Klubi" loetud ja vaatasin selle põhjal tehtud filmi "The Ninth Gate" ka. Nii raamatu kui ka fiilm olid mu jaoks üsna sisutühjad, aga kummaliselt põhjusel ei hakkanud igav kordagi neid lugedes ja vaadates.

E: Sain ka Margus Karu "Nullpunkti" loetud, väga hea oli, soovitan! Täna võtsin kätte Remarque-i "Gami". Remarque on küll mu lemmikkirjanik, kuid pole mitte kõige parem teos tema poolt.

Postitas **ZeMonsta** » 28. Juuni 2010, 06:47

Irvine Welshi "Trainspotting" sai hiljuti läbi loetud. Eestikeelne tõlge ilmus ju alles käesoleval aastal, aga pole viga, täitsa õnnestunud.

Postitas **IlseV** » 30. Juuni 2010, 14:03

Suvaliselt see raamat kätte võtta oleks ilmselt mõttetu, eriti, kui veel tsaari-Venemaa ja sealsete sinivereliste ajalugu ei huvita. Biograafia mõttes ehk veidi liiga muinasjutt, kuna lapselaps, kes oma vanaema jälgi taga ajab, luuletas ilmselt nostalgialaksu all ise üsna palju juurde. Muidu pole viga.

Postitas **Jolt** » 08. Juuli 2010, 15:15

World War Z Max Brooks

Jõudsin juba mõne aja eest arusaamisele, et mul on teatud tüüpi detaili-fetišh. Ja seetõttu pole väide, et WWZ näol on tegemist sisuliselt perfektse ajaviiteraamatuga vast liiga objektiivne, aga ma ise usun sellesse täiesti siiralt. Tasakaalustuseks pakun välja, et ega ma ei ole keskmisest kaasfoorumlasest oluliselt tihedam zombie filmide vaataja.

Enne lugemist olin veidi skeptiline. Põhiliselt kartsin vist seda, et too oral history vormingu tõttu killustatud narratiiv kärbib emotsionaalset resonantsi - ega ühegi tegelase arengukaart läbi selle apokalüpsise otseselt ei jälgita -, aga pole sugugi nii. Ja pealegi, hiljem hakkasin mõtlema, et mis oleks WWZ mõne peategelasega ja taipasin, et see raamat on juba olemas, ilma zombie-allegooriata. Jep, ma ei vaja campi varianti The Road'st.
Intervjuude formaat võimaldab kirjeldada tegevust zombie loo kohta tavatult ulatuslikul skaalal ja võrdlemisi pika perioodi kestel. Just loo üsna eepilise ulatuse tõttu on WWZ väga mõnus vaheldus suuremale osale zombie filmidest, mis napi eelarve tõttu aheldatud paari keskse karakteri külge. Epideemia puhkemine on korrelatsioonis musta luige teooriaga. Veidi kummastav tunne oli lugemise hetkel, sest samal ajal purskas Islandil vulkaan tuhka ja nägin reaalajas, kui saamatult tuleb inimkond toime kujuteldamatute situatsioonidega, see verifitseeris kõike raamatus toimuvat veelgi. Sellele järgnev eitus, paanika ja lüüasaamised on kirjeldatud ääretu detailsusega. 3/4 raamatust on püsiv dekadents, mistõttu on raamatu lõpus toimuv pööre täiesti ausalt välja teenitud (see murrang on kindlasti üks mu lemmikhetki WWZst).

Minu jaoks seisneb WWZ võlu just selles, kuidas iga uus intervjueeritav annab eelmist täiendava (ja oma kompaktsuses hämmastavalt detailse) ülevaate perspektiivist, läbi mille tema seda globaalkatastroofi koges. Max Brooksi eeltöö pidi olema tõsiselt ulatuslik, sest ta tabab ikka ülimalt täpselt, missuguste omapäradega reageeriks sellisele epideemiale erinevad riigid; mis moodi inimkond sellisesse konkreetse sõjatsoonita lahingusse prooviks astuda ja miks see ei toimiks; kui kurnavalt mõjub niivõrd pikk pingesituatsioon inimkonnale. Ma usun, et päris paljudel kirjeldatud nähtustest on mingi ajalooline alus. See on rohkem küll spekuleerimise pärusmaa, aga võrdväärselt loogiliselt ja põhjalikult kirjeldab Brooks ka zombiede argielu - miks zombiede silmad valgeks tõmbuvad; mis saab kaua halbades ilmaoludes viibinud zombiedega; mis saab peale seda kui zombie on kogu soolestiku täis söönud.

Üks miinus se'l raamatul siiski on... Esimestes peatükkides mainitakse küll, et kui absurdselt kõlas see, et zombied ongi reaalselt olemas, kuid minu jaoks jääb see kinnitus veidi lahjaks. Nimelt pole ma siiani näinud/lugenud ühtegi teost zombie-žanris, mis käsitleb zombiesid millegina, mis on osa massikultuurist. Igal korral avastatakse samad reeglid ja keegi ei maini, et see ongi täpselt nii nagu kõigis eelnevalt nähtud filmides. Ma ei oota mingeid konkreetseid viiteid teostele - pigem vastupidi -, tahaksin lihtsalt seda, et filmide/raamatute tegevus toimuks nö täielikult meie maailmas.

Igatahes, kui zombie-epideemia kunagi puhkeb (ja me kõik teame, et see on vaid aja küsimus), saab World War Z'st järgmine Piibel. Mul jäi väga palju lahedaid asju mainimata, sest loodetavasti on kellelgi plaanis WWZ millalgi läbi lugeda ja siis oleks ulatuslik spoilerdamine alatus. Mainin igaks juhuks veel korra, et mingi tõsine zombiehuvi ei ole selle raamatu lugemisel eelduseks.

Postitas **ZeMonsta** » 14. Juuli 2010, 13:17

Hakkasin lugema Bret Easton Ellise American Psycho't ... uhh.
Pole veel poolegi peale jõudnud, aga ei saa öelda, et oleks igav.

Postitas **Kickflick** » 14. Juuli 2010, 19:14

Hetkel olen poolepeal Dostojevski "Idioodiga". Siiani on olnud väga huvitav.

Postitas **LiveForThis** » 14. Juuli 2010, 20:34

Sain Kingi Tumeda torni seeria 4. osa "Võlur ja klaas" läbi(erutusest värisedes).
Nüüd sain käte vahele järgmise ehk "Calla hundid". Ja erutus algab taas...
Pilt

Viimane e. "Tume torn" on kah väljas. King lubas veel ühe osa juurde lisada. Eks näeb, mis saama hakkab.

Postitas **Jussu** » 15. Juuli 2010, 17:28

Ise asusin antud seeriast vastilmunud 7. osa lugema. Esimesed paarsada lehekülge on äärmiselt tasemel. Tundub olevat veidi põhjalikumalt kirjutatud kui kuues osa.

Siiski kujutasin ette, et hoian käes viimast raamatut kogu seeriast. Fakt, et üks osa veel tulemas on ei tõota minu silmis head. Kuskil tuleks osata ikka joon alla tõmmata.
Igathaes väga põnev segu LOTR'ist ja spagettivesternitest ja tont teab millest veel.
Stephen King on lahe, soovitan.

icheckmovies · Postitas **Ralf** » 18. Juuli 2010, 21:39

Hetkel käsil F. Scott Fitzgeraldi "Tender Is the Night", järjekordse "mul on igav ja vaatan niisama, mis raamaturiiulis on ja valin midagi suvalist välja" situatsiooni tulemusena. Mul on küll paraku raske end Fitzgeraldi töödesse emotsionaalselt investeerida, kuid Dicki tegelane on lahe. Raamat ise on autobiograafiliste sugemetega ning kirjutatud autori süngemal eluperioodil, mis on kindlaks boonuseks. ;-)

Postitas **IlseV** » 19. Juuli 2010, 17:28

Mati Unt ja "Sügisball" ehk kuidas ma seda raamatut lugesin:
- 2 peatükki
- ...
- ...
- (aka 2 kuud riiulis seismist)
- peatükid 3- ? (aka mõtlesin, et enam ei viitsi lõpuni lugeda, kuni...)
- tadaa... mainiti seda külanime, kus põllud ja traktorid on
- ning edasi peatükid ? - kohe tuleb lõpp.

Aga tegelikult... ... ... oli "Sügisball" muhedalt ning koomiliselt humoorikas raamat ning mõneti huvitavam kui filmgi. Tüüpiline erinevus küll, kuid tegelaste iseloom avaldus lehekülgedelt paremini kui vaatamisega ning kahe mõju koostulemina mõjusid karakterid paremini kui varem. Undi kirjeldused sellest, kuidas keegi maailma näeb tundusid tõeliselt reaalsed, eriti väikse Peetri omad, samas, kui mõned väljendid mõjusid praegusel ajal vähese kasutamise tõttu ebaloomulikult naljakatena. August Kaski hambaarstil käiku (aka võimalik spoiler) ehk ideed sellest, kuidas kohale jõudes ukse taga valu ära läheb, on vist väikese põnnina samuti paljud mõelnud/kogenud ning sellepärast veel viimasel hetkel proovinud tagasi koju põgeneda (või noh, vähemalt olen ise seda üritanud).

icheckmovies · Postitas **Ralf** » 19. Juuli 2010, 20:26

Hakkasin ka Faulkneri "Hälinat ja raevu" lugema, seni on muljed aga kehvapoolsed.

Raamatu esimese osa narratiiv on lihtsalt väga ärritav. Võib muidugi väita, et pole lihtne kirjutada vaimselt alaarenenu vaatepunktist, kuid isegi Stephen King sai oma raamatus "Blaze" sellega kordi paremini hakkama.

Raamatud

Kes on foorumil