World War Z Max Brooks
Jõudsin juba mõne aja eest arusaamisele, et mul on teatud tüüpi detaili-fetišh. Ja seetõttu pole väide, et WWZ näol on tegemist sisuliselt perfektse ajaviiteraamatuga vast liiga objektiivne, aga ma ise usun sellesse täiesti siiralt. Tasakaalustuseks pakun välja, et ega ma ei ole keskmisest kaasfoorumlasest oluliselt tihedam zombie filmide vaataja.
Enne lugemist olin veidi skeptiline. Põhiliselt kartsin vist seda, et too
oral history vormingu tõttu killustatud narratiiv kärbib emotsionaalset resonantsi - ega ühegi tegelase arengukaart läbi selle apokalüpsise otseselt ei jälgita -, aga pole sugugi nii. Ja pealegi, hiljem hakkasin mõtlema, et mis oleks WWZ mõne peategelasega ja taipasin, et see raamat on juba olemas, ilma zombie-allegooriata. Jep, ma ei vaja
campi varianti The Road'st.
Intervjuude formaat võimaldab kirjeldada tegevust zombie loo kohta tavatult ulatuslikul skaalal ja võrdlemisi pika perioodi kestel. Just loo üsna eepilise ulatuse tõttu on WWZ väga mõnus vaheldus suuremale osale zombie filmidest, mis napi eelarve tõttu aheldatud paari keskse karakteri külge. Epideemia puhkemine on korrelatsioonis
musta luige teooriaga. Veidi kummastav tunne oli lugemise hetkel, sest samal ajal purskas Islandil vulkaan tuhka ja nägin reaalajas, kui saamatult tuleb inimkond toime kujuteldamatute situatsioonidega, see verifitseeris kõike raamatus toimuvat veelgi. Sellele järgnev eitus, paanika ja lüüasaamised on kirjeldatud ääretu detailsusega. 3/4 raamatust on püsiv dekadents, mistõttu on raamatu lõpus toimuv pööre täiesti ausalt välja teenitud (see murrang on kindlasti üks mu lemmikhetki WWZst).
Minu jaoks seisneb WWZ võlu just selles, kuidas iga uus intervjueeritav annab eelmist täiendava (ja oma kompaktsuses hämmastavalt detailse) ülevaate perspektiivist, läbi mille tema seda globaalkatastroofi koges. Max Brooksi eeltöö pidi olema tõsiselt ulatuslik, sest ta tabab ikka ülimalt täpselt, missuguste omapäradega reageeriks sellisele epideemiale erinevad riigid; mis moodi inimkond sellisesse konkreetse sõjatsoonita lahingusse prooviks astuda ja miks see ei toimiks; kui kurnavalt mõjub niivõrd pikk pingesituatsioon inimkonnale. Ma usun, et päris paljudel kirjeldatud nähtustest on mingi ajalooline alus. See on rohkem küll spekuleerimise pärusmaa, aga võrdväärselt loogiliselt ja põhjalikult kirjeldab Brooks ka zombiede argielu - miks zombiede silmad valgeks tõmbuvad; mis saab kaua halbades ilmaoludes viibinud zombiedega; mis saab peale seda kui zombie on kogu soolestiku täis söönud.
Üks miinus se'l raamatul siiski on... Esimestes peatükkides mainitakse küll, et kui absurdselt kõlas see, et zombied ongi reaalselt olemas, kuid minu jaoks jääb see kinnitus veidi lahjaks. Nimelt pole ma siiani näinud/lugenud ühtegi teost zombie-žanris, mis käsitleb zombiesid millegina, mis on osa massikultuurist. Igal korral avastatakse samad reeglid ja keegi ei maini, et see ongi täpselt nii nagu kõigis eelnevalt nähtud filmides. Ma ei oota mingeid konkreetseid viiteid teostele - pigem vastupidi -, tahaksin lihtsalt seda, et filmide/raamatute tegevus toimuks nö täielikult meie maailmas.
Igatahes, kui zombie-epideemia kunagi puhkeb (ja me kõik teame, et see on vaid aja küsimus), saab World War Z'st järgmine Piibel. Mul jäi väga palju lahedaid asju mainimata, sest loodetavasti on kellelgi plaanis WWZ millalgi läbi lugeda ja siis oleks ulatuslik
spoilerdamine alatus. Mainin igaks juhuks veel korra, et mingi tõsine zombiehuvi ei ole selle raamatu lugemisel eelduseks.