Armastusega, Simon

See foorum on mõeldud Filmiveeb.ee filmide kommenteerimiseks.

Moderaator: Meeskond

Armastusega, Simon

PostitusPostitas JazZ- » 23. Veebruar 2018, 00:40

Armastusega, Simon
Love, Simon (2018)

Igaüks väärib suurt armastuslugu. Aga 17-aastase Simon Spieri (Nick Robinson) jaoks on asi pisut keerulisem: ta pole veel oma perele ega sõpradele öelnud, et on gei. Samuti ei tea poiss, kes on see Sinise varjunime kasutav koolivend, kellesse ta interneti vahendusel armumas on. Katsed mõlemat probleemi lahendada saavad olema naljakad, hirmutavad ja elu muutvad.

Loe täielikku tutvustust siit
Kasutaja avatar
JazZ-
Aasta foorumlane 2017
Aasta foorumlane 2017
 
Postitusi: 3455
Liitunud: 19. Aprill 2009, 18:19
Asukoht: Tallinn

Re: Armastusega, Simon

PostitusPostitas JazZ- » 20. Juuni 2018, 13:34

"Love, Simon" koperdab kohati samade mätaste otsa, mis mulle sedalaadi noortefilmide puhul aegade algusest saati ette on jäänud: liiga klanitud tegelased ja mõned sunnitult melodramaatilised hetked (näiteks Simoni ema kõne talle pärast kapist välja tulemist), lisaks tekitas Simoni utoopiliselt perfektne pereelu pigem ebamugavat rahutust kui rõõmu. Ma tean küll, kui kiiresti sama katuse all elavad inimesed üksteist vihkama hakkavad, nii et kõik need stepfordilikult õndsad hommikusöögid ja üksmeeles mööda saadetud filmiõhtud mõjusid lihtsalt õõvastavalt. Samas oligi lugu üles ehitatud alusele, et Simoni elus on kõik suurepärases korras ja seda muinasjuttu rikkus üksnes tema kohutav saladus, aga minu meelest oleks kõik paremini toiminud, kui tal oleks olnud noh... normaalne elu. Kuna Simon Spier on (Wiki väidete kohaselt) Hollywoodi suurstuudiote teen-dramedy esimene geist protagonist, üritati ta homofoobse mulje jätmise kartuses ehk liiga perfektseks mängida (miks ta oma õe vastu kogu aeg nii sõbralik oli? kas ma peaks ka oma õe vastu sõbralik olema? retooriline küsimus, ma ei taha vastust teda), aga seeläbi kaotas hoopis mingi osa ehedusest ja sellega kaasnevast samastatavusfaktorist. Muidugi oleks mitte-perfektse peategelase taotlemisel Nick Robinsoni cast'imine juba väga suur eksimus olnud, sest Nick Robinson ON veatu ja lisaks ka praeguse aja üks andekamaid noori meesnäitlejaid. Kui te mind ei usu, siis soovitan vaadata seda WatchMojo videot, mis toob välja 5 suurepärast põhjust, miks te peaksite Nick Robinsonil silma peal hoidma. WatchMojo deliver'dab loomulikult puhta kvaliteedi nagu alati, sest absoluutselt olulised põhjused on need kõik:

1) te olete teda varem näinud
2) ta on päris Seattle'ist
3) ta jättis oma haridustee pooleli, et näitlemisega tegeleda
4) ta mängib ukulelet
5) ta on mänginud Disney sarjades

MÜÜDUD!

Kui kogu ülalolev kriitika, mis tegelikult kehtib suuremal-vähemal määral nagunii umbkaudu 80% noortefilmide kohta, välja jätta, siis on "Love, Simon" tegelikult väga mõnusa feel'i ja heade näitlejatega dramedy - päris palju on paralleele tõmmatud isegi John Hughesi filmidega, aga kuna mul on raskusi riietest kaugemale nägemisega, ei oska ma ise kahte niivõrd erinevat ajastut võrdlusesse seada. Kuigi mu süda kuulub endiselt Nick Robinsonile ja jääb tema valdusesse igaveseks (või vähemalt esimese ahistamisskandaalni), siis varastas seekord koos Simoni e-kirjadega kogu filmi hoopis Logan Miller - oma tegelase villain-sugemetest hoolimata väga karismaatiline ja lõbus etteaste. Katherine Langford oli ka elavalt täitsa sümpaatne!

Kui hästi või halvasti film kapist välja tulemisega seotud raskuste esitlemisega toime tuli, ma väga kommenteerida ei oska, kuna a) olen endiselt 100% hetero! ja b) arvasin, et USA küllalt liberaalses ühiskonnas hakkab see probleem vaikselt hajuma (kui ehk mõned jumalakartlikumad osariigid välja jätta), aga ju siis on endiselt üpriski aktuaalne c) ma kaldun sedasorti teemade puhul olema nagu Ted Mosby "How I Met Your Motherist":

Spoiler :
Barney: "How could you think that was Hef?"
Ted: "It was an honest mistake."
Barney: "That guy was black, Ted."
Ted: "I guess I just don't notice that kind of stuff."


Muidu olen natuke kurb, et

Spoiler :
Cal Blueks ei osutunud. Miles Heizer oleks sellesse rolli minu silmis palju paremini sobinud, aga see võib ka lihtsalt mu rassismist tingitud olla.


7/10 - Arvestades kui varmalt te oma raha uue "Jurassicu" ja "Ocean's 8" poole loopinud olete, mis kuulduste põhjal väga igavad on, võiksite mõned sendid ka Simonile suunata. Ta on küll gei, aga vähemalt mitte igav!

PS. Miks pealkirja eestikeelses tõlkes koma on, kinolevifirmad ja/või teised süüdlased? :vihane:
Kasutaja avatar
JazZ-
Aasta foorumlane 2017
Aasta foorumlane 2017
 
Postitusi: 3455
Liitunud: 19. Aprill 2009, 18:19
Asukoht: Tallinn

4/10

PostitusPostitas Ralf » 20. Juuni 2018, 15:28

Nääh, see film on nagu hunnik magusat jäätist. Mu jaoks rikkus kogu loo ära tõsiasi, et ei olnud tegelikult kaalukat ja tõsiseltvõetavat läbivat probleemi. Jah, Simon on kõigi ees saladuses hoidnud, et ta on gei, aga ma teadsin, et sellest ei kujune põnevat konflikti või draamat. Miks? Sest filmi tegevus toimub keskkonnas, mis ei pannud mind kordagi uskuma, et keegi võiks seal üldse homofoobne olla. Kõik tegelased olid nii leebed ja heatujulised, et hetkekski ma ei arvanud, et keegi võiks Simonit hukka mõista. Ja eks film tahabki öelda, et selliseid asju pole mõtet enda sees hoida ja lähedased ei pruugi reageerida nii raskelt kui ise eeldad, aga minu jaoks ei tundunud see lihtsalt huvitav. "Love, Simoni" sündmused ei toimu kaugeltki reaalses maailmas, vaid idüllilises mõistvas maailmas, kus enamik tahaksid elada. Kujutatakse kooli- ja pereelu läbi roosade prillide. Aga Josh Duhamel oli vaimukas. John Hughesi teeb paremaks tõsiasi, et ta ei kartnud puudutada oma muidu soojades filmides ka raskeid teemasid.

Spoiler :
P.S. Film oleks võinud nii kirjutatud olla, et lõpus saame teada, et Blue on Simoni isa
Kasutaja avatar
Ralf
love <3
 
Postitusi: 13655
Liitunud: 06. Mai 2006, 13:57
Asukoht: Sinu voodialune (väga tolmune *köh*)


Mine Filmid

  • Statistika
  • Kes on foorumil

    Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist