Ära lase mul minna

[Soprano]

Ära lase mul minna
Never Let Me Go (2010)

Pole võimatu, et järgmise aasta veebruaris, kui selguvad järjekordsed Oscari nominendid, leiab end parima filmi kuldmehikest jahtima hakkava kümne linaloo seast ka see kummituslik lugu, mille on filmilindile talletanud muusikavideote lavastamisega jala filmimaailma ukse vahele saanud Mark Romanek.

Romanek, kelle käe all on varem valminud samuti omal ajal PÖFFi programmis koha leidnud psühholoogiline põnevik "Kiirfoto", demonstreerib selle menukirjanik Kazuo Ishiguro samanimelisel romaanil ja Alex Garlandi ("Paradiisirand", "28 päeva hiljem") stsenaariumil põhineva loo ohjamisel harukordset enesekindlust ning mis peamine - kannatlikkust.

See ei ole film inimestele, kes kipuvad kannatama liigse kärsituse all. Sellel filmil on oma vaikne tempo. Sellele filmile on vaja anda aega, et see saaks sulle naha alla pugeda ja siis seal sinu siseorganeid vaikselt närima hakata. Neid samu organeid, mis selles loos on nii tähtsal kohal...

Ruthi, Kathy ja Tommy lapsepõlv on möödunud pealtnäha idülliliselt ühes vaikses maakohas paiknevas internaatkoolis. Vanemaks saades peavad nad toime tulema teadmisega, et neil on siin maamunal täita üksainus, ent see-eest vägagi spetsiifiline ülesanne. See ülesanne - olgu see kuitahes üllas - välistab nende jaoks aga paljud asjad, mida inimesed tavaliselt nii iseenesestmõistetavalt oma õigusteks peavad...

Film ei oleks nii efektne, kui kesksetes rollides ei teeks meeldejäävat tööd briti noorema põlvkonna näitlejate absoluutsesse tippu kuuluvad Carey Mulligan ("Haridus"), Andrew Garfield ("Boy A", "Sotsiaalvõrgustik") ja Keira Knightley ("Hertsoginna", "Lepitus").
Timo Diener

http://2010.poff.ee/

Loe täielikku tutvustust siit

[DaydreamDiamond]

Mulle läks ülimalt hinge. Lõpus võttis silma ikka väga märjaks ära. Kogu see kontsept oli juba nii õõvastav ja see kui normaalselt ja rahulikult sellest räägiti. Juurde panna veel ka täiesti adekvaatne näitlejatöö ja suurepärane muusika - mina sellel filmil oma mälestustest minna ei lase.

8.5/10

[eerik]

Ralf ütles mulle vahetult enne seanssi, et kui mulle Bright Star meeldis siis ilmselt meeldib ka see. Ralf eksis. Kogu süžee on täiesti ebaintrigeeriv ja lausa rumal. Emotsioonid ei toiminud üheski suunas, ei pannud kaasatundma ega muutunud ka ärritavaks. Karakterid olid tuhmid ning ei aidanud ka see, et nende taga tegemist oli suurepäraste näitlejatega. Film muutus iga käsitletud kümnendiga ainult halvemaks, ning seetõttu jäid plakatistaarid lapsnäitlejate varju.

2/5

[LiveForThis]

Jah, tuleb tõdeda, et pettusin ka mina. Ootasin Romanekilt palju, palju rohkemat.

Lugu on niivõrd....kuidas nüüd öelda....klassikaline? Kõik nagu töötas, aga samas ei töötanud. See miski oli puudu, väga palju puudu. Ei olnud midagi intrigeerivat, kuigi võimalusi oli selleks palju.

Film toimib eelkõige armastusloona, kuigi armastus põhineb tegelaste taustal, mis oli kohati isegi auklik. Tekitas küsimusi, et miks seda ja teist ei tehtud, et olukorrast pääseda.
Süüdi on stsenaarium, mis tegeleb peamiselt karakteritega, aga samas ei toimeta vaataja huvides. Tegelaste jaoks oli üks peamine teema täiesti mõistetav, aga samas vähemalt minu jaoks see seda just ei olnud.
Liigselt keskenduti sõnumile ja seda edasi kandvatele tegelastele, aga kahjuks mitte loo põhjale endale.

Aga filmina oli Never Let Me Go enam-vähem tugev jne. Kuid samas jällegi väga kontrollitud, etteaimatav ja seda isegi nii muusika kui ka operaatori osakonna poolest.


6/10 Pettumus

[eerik]

Filmi lõputiitrites seda jaapani autori nime nähes sain ma aru, miks film nii rumalana tundus: see film oleks tulnud teha jaapanis, jaapanlaste poolt, jaapanlastele iseloomuliku kiiksuga. Olen täiesti kindel, et tulemus oleks palju parem olnud.

[LiveForThis]

Sellest faktist olin isegi teadlik ja tabasin filmi keskel end samalt mõttelt.

Jaapani versioonina oleks tegu olnud just väga mitmekülgse ja nüansirikka teosega.

Ma usun vähemalt.

Mulligan ja Garfield saavad siis Oscari nommid?
No jah, tänu filmile ma neile nii väga enam pöialt ei hoiagi.

[eerik]

Garfield saab, aga mitte selle filmi eest.

[Spellbound]

Ei midagi uut, põnevat ega üldse huvitavat ja see käib nii stsenaariumi kui ka režii kohta. Olemasolevast stsenaariumist oleks olnud võimalik välja pigistada isegi väga hea teos, kuid lavastus langes üldtuntud stampidesse ja oli lihtsalt üksluine. Ootasin Romanekist väga palju enamat, mistõttu on pettumus suur.
Näitlejad olid muidugi väga tasemel, kuid film ise oli nende jaoks nagu võõrkeha. Olen väsinud pealesunnitud emotsionaalsetest hetketest, kus meeleolu loob ainult muusika. Hetked tegelaste seltsis olid tõelised maiuspalad, kuid kõik muu vajus kasutamata võimaluste võrku, kust polnud enam võimalik välja rabeleda.
6/10

[Zinera]

7/10

Päris mannetud ja imelikud inimesed, samal ajal oskuslik osatäitmine. Ei oskaks nii müstiliselt ja ebamässajalikult sellises olukorras käitudagi, samas kui see kõik on enesest mõistetav, siis ehk küll... Või ka mitte.
Meeldis Keira Knightley, sest tal tuleb see tiinekate roll ikka väga hästi välja, ja siis jälle uskumatult täiskasvanulik.