Minu meelest ei olnud üldse nii halb film, nagu paljud siin kirjutavad. Kui kaks ajupoolkera jätta külmkappi maasikadesserdi kõrvale filmi ajaks, siis kärab küll ja on mõnus vaatamine.
Lahingustseenid olid väga võimsad, intensiivsed ja kaasahaaravad. Lugedes kõiki arvamusi läägete inspiratsioonikõnede kohta, olin filmi vaatamisel valmis halvimaks ja ma olin pettunud. Ei olnud need midagi nii hullud. Üks inspiratsioonikõne oli isegi üsna haarav, kui tüüp rääkis surnud tüüpidest.
Küll aga, filmil jäi midagi tõsiselt puudu. Adi iseloomustus paneb kõige paremini paika ja rohkem ei saakski nõustuda:
adi kirjutas:See film on nagu lastepitsa kus on ainult juust ja vorst. Mul pole midagi juustu ja vorsti vastu, aga ühes õiges pitsas peab olema ka seeni ja oliive ja hapukurki ning aeg-ajalt tahad tunda kuidas jalopeeno su keelt kõrvetab.
Ühesõnaga, filmis ei olnud näha mitte ühtegi seent ja oliivi ja hapukurki ja keelt kõrvetavat jalopeenot.
Film saab ühe plusspunkti lisaks sellele, et Michelle Rodriquezi tegelaskuju ei saanud lõpuks ometi surma. Mõelge ometi paljudele filmidele, kus see tšikk kaasa löönud ja kuidas stsenaristid lahendavad tema tegelaskuju saatuse.
6/10
