Daniel Blake (Dave Johns) on Ken Loachi filmide tüüpiline kangelane: korralik, uhke ja julge oma arvamust välja ütlema. Kogu elu rasket puusepatööd teha rüganud mees avastab end elus esimest korda olukorrast, kus ta peab riigi hüvesid kasutama. Arst teatab südamerabandusest toibuvale Danielile, et too peab aja maha võtma ja kosuma. See tähendab aga, et niipea tööd teha ei saa.

Kuid seadusenärijatest seltskond sotsiaalametis ei näe asja sugugi niimoodi. Danieli olukord ei sobitu õigetesse lahtritesse ankeetides, mida nemad peavad täitma, ja mees sukeldub bürokraatia ja kantseleilikkuse kafkalikku košmaari. Daniel ei tohi esitada avaldust puudega inimese abiraha saamiseks, vaid ta peab taotlema töötu abiraha; selleks aga peab ta kandideerima töökohtadele, mida ta tegelikult ei saa vastu võtta.

Oma väljapääsmatust olukorrast raevunud Daniel asub kaitsma teist õnnetut, kes on samuti süsteemi hammasrataste vahele jäänud. Katie (Hayley Squires) koos oma kahe lapse Daisy (Briana Shann) ja Dylaniga (Dylan McKiernan) on hiljuti välja visatud toakesest Londoni hostelis ja saadetud viletsasse korterisse Newcastle'is. Tüli sotsiaalametis lõpeb nii Danieli kui ka Katie väljaviskamisega, kuid sellest saab alguse sõprus, mis annab naisele vajalikku tuge ja mehele elu mõtte.

"Mina, Daniel Blake" pälvis 2016. aasta Cannes'i filmifestivali peaauhinna Kuldse Palmioksa.