Rocco Siffredi tähendab pornograafiatööstusele sama mis Mike Tyson poksile või Mick Jagger rokkmuusikale - ta on elav legend. Kuigi Rocco ema soovis, et poisist saaks vaimulik, andis ta pärastpoole õnnistuse poja pornonäitleja karjäärile.

Nõnda siis pühendaski Rocco oma elu teisele jumalusele, ihale. Nüüd, aastakümneid hiljem, otsustab Rocco näitlemisest lõplikult loobuda ja asub koos nõbu Gabrielega lavastama oma viimast filmi, mille käigus kohtub vanade kolleegide John Stagliano, James Deeni, Kelly Staffordi ning teistega.

Avameelne dokumentaalfilm "Rocco" toob päevavalgele kõik mehe kohta, kelle puhul võiks eeldada, et tal pole vaatajat enam millegagi üllatada. 30 aasta jooksul 1500 filmis tuhandete naistega kõikivõmalikes situatsioonides üles astunud Rocco paljastab sedakorda endast poole, mida keegi veel ei tunne.

Režissöörid jälgivad teda nii äriasju ajamas kui pereringis, me saame teada mehe kujunemislugu ning näeme pornofilmivõtte argipäeva.