Psühholoogiline dokumentaalfilm, mis sündis Joshua Oppenheimeri kuulsa filmi "The Act of Killing" ("Tapatöö") kaasväljaandena. Perekond, kel õnnestus Indoneesia genotsiidis aastatel 1965.-66. ellu jääda, saab teada, kuidas mõrvati nende poeg, ja ka seda, kes olid mõrvarid. Selgub, et viimased elavad praktiliselt kõrvaltänavas, olles praegugi riigivõimudega heades suhetes. Filmi peategelane, perekonna noorim poeg, kes on pärast genotsiidi sündinud, küsib, kuidas on tal võimalik kasvatada lapsi ühiskonnas, kus küsimustele on vastuseks vaikimine ja mõrvareid koheldakse kui kangelasi. Vastuste otsingutel jõuab peategelane oma venna ühe tapjani, kes värvikalt oma teoga uhkeldab. Pika psühholoogilise duelli käigus jõuavad pooled ometigi kahetsuse ning andestuseni.