Kogenud dokumentaalfilmide tegija Steve James käsitleb seekord armastatud filmikriitiku Roger Eberti elu, kes suri 2013. aastal vähki. See on pigem tema elatud elu vaatlus. Samuti arutleb film surma ja selle üle, kuidas maha jäänud inimesed kaotusega lepivad.

Kinoarmastajad naudivad kindlasti ülevaadet Eberti karjäärist, sest film räägib ka tema kriitikukarjääri algusest ning sellest, kuidas ta on vaatajatele hulgaliselt filme soovitanud, sealhulgas näiteks Martin Scorsese teoseid. Scorsese räägib Ebertist suure kiitusega ja paljastab, kui tähtis oli kriitik tema töö toetamisel ning kuidas ta aitas režissööril ka rasketest aegadest üle saada. Siiski pole tegu ülepingutatud kiidulauluga – räägitakse ka Eberti alkoholiprobleemidest ning konarlikust läbisaamisest telepartneri kriitik Gene Siskeliga. Kuigi nad võisid olla 1980. aastatel Ameerika kõige kuulsamad filmikriitikud, näitab see dokumentaalfilm nendevahelist vaenulikkust (kaasa arvatud esimest korda ekraanil olev materjal neist kahest tülitsemas).

Kui "Elu ise" liigub edasi Eberti võitluse juurde vähiga, muutub film liigutavamaks, kuid mitte ülisentimentaalseks. See film näitab, kui väga Ebert kinokunsti hindas, sest ta jätkas tööd – olles ise suurtes valudes, et rääkida meile filmidest, mida ta armastas või vihkas. Samuti tuuakse vaatajate ette, kui palju temast hooliti ning ta abikaasa Chez räägib tema elust ja viimastest hetkedest.

Külluslik ja emotsionaalne kogemus, millele Ebert oleks kindlasti oma heakskiidu andnud.

2014.poff.ee