Suurepärane näide ühiskondlikult laia haardega filmist, millel ei puudu tugev emotsionaalne mõõde. Sõnamäng pealkirjas viitab ühtaegu keha asendile ja lapse positsioonile, mis on oma vanemate soovide ja ihade mõjuväljas. Sama sõnamäng haarab tabavalt filmi kaks peamist tegevusliini – autoõnnetuse uurimise, milles on surma saanud väikene poiss, ja psühholoogilise põneviku, milles ülehoolitsev ema proovib päästa oma täiskasvanud poega pikast vanglakaristusest.

Dokumentaalfilmilik kaameratöö laseb sündmustikul justkui hinnangutevabalt lahti rulluda, tõmmates sellega kaasa publiku, kellele pakub ainulaadset siin-ja-praegu-kogemust. Tegu on aga oskuslikult komponeeritud mängufilmiga, mille terav pilk tungib Rumeenia postsotsialistliku ühiskonna uusrikaste manipulatsioonidesse ja kultuuri, milles valitseb au asemel altkäemaksu ootus. Kuidas üldse seista õigluse eest, kui peamine on vaid raha ja mõjukad sidemed? Razvan Radulescu ja Calin Peter Netzeri esmaklassiliselt kirjutatud stsenaarium jätab ühiskonnakriitika kõrval ruumi mitmetasandiliseks ema-poja vahelise suhte analüüsiks. Barbu, kes peaaegu kaalutult läbi elu triivib, on sunnitud traagilise õnnetuse tõttu otsima väljapääsu oma domineeriva ema (Luminita Gheorghiu teeb silmapaistva rollisoorituse!) hoole alt. Vaid vastutuse võtmise ja ise oma rolli defineerimise kaudu saab jõuda leppimiseni maailmaga.

Film pälvis tänavusel Berliini filmifestivalil parima filmi Kuldkaru.

http://2013.poff.ee/