Lugu kombib usutavuse piire: kiirtoidurestorani juhatajale helistab mees, kes esitleb end politseinikuna ja teatab, et üks restorani töötajaist on uurimise all süüdistatuna kliendilt varastamises. Politsei vajab juhataja abi. Süüdistatav tuleb isoleerida. Kui ta on isoleeritud, tuleb teda küsitleda. Kui teda on küsitletud, tuleb ta läbi otsida. Kui ta on läbi otsitud, tuleb teda alandada. Iga samm viib järgmiseni, iga samm tõukab juhataja üha äärmuslikumate tegudeni. Kõik selleks, et aidata korravalvureid. Lõpplahendus on šokeeriv. Lugupeetavate, intelligentsete kodanike valmisolek sooritada täiesti ilmselt, kohutavalt väärasid tegusid ainult sellepärast, et keegi, kes väidab end olevat võimupositsioonil, käsib neil seda teha, paistab täiesti absurdne. See on ilmselt võimatu – kindel see, et režissöör Craig Zobel viib meid kahtlusest või uskumatusest märksa kaugemale, selge ekspluateerimiseni.

http://2012.poff.ee