Vittorio De Sica loomingu kroonijuveeliks on igihaljas "Jalgrattavargad", lihtsakoeline neorealistlik draama, kus pakutakse vaatamiseks üht filmiajaloo ilusamat isa-poja suhet, mis on täis tõuse ja mõõnu.
Antonio Riccil (Lamberto Maggiorani) tuleb oma naise Maria ja poja Bruno (Enzo Staiola) ülalpidamise nimel kõvasti vaeva näha. Kui naine pandib nende voodipesu, et jalgratas pandimajast välja osta, leiab mees lõpuks tööd plakatite üleskleepijana. Jalgratas on Antonio asendamatu abivahend, sellest sõltub tema õigeaegne töölejõudmine ja kojutulek. Sestap on tõeline tragöödia, kui ühel päeval üks pikanäpumees rattaga minema sõidab. Isa asub koos pojaga palavikuliselt mööda Rooma tänavaid ekslema, lootes, et enne esmaspäeva hommikut jalgratas siiski kusagilt välja ilmub – vastasel juhul on varast jälitav Antonio sunnitud ise samuti vargaks hakkama. Isa-poja teekonnal näeme pealinna elu kogu oma kirevuses.
