HÕFFi ajaloo ühe sensatsioonilisema filmi "Sees" (Inside) tegijate tiim Julien Maury ja Alexandre Bustillo on pärast nelja-aastast pausi tagasi oma teise täispika filmiga, millest ei tasu otsida esimesest teosest tuttavaid veriseid lõikumisstseene, kuid on siiski piisavalt jõhker, et selle taga tajuda prantsuse horrori tipptegijaid.

Stuudio Hammer kunagistest poeetilistest vampiirifilmidest tuttavliku atmosfääriga linateose peategelane on noor neiu Lucy. Ta saab tööd hooldajana üksiku vanamemme juures, kes lamab liikumatuna ja justkui surnuna ihuüksi oma suures majas. Käivad kõlakad, et siinsamas majas on peidus tolle õpilastega väga karmilt käitunud kunagise tantsuõpetaja varandus, mida Lucy koos kahe sõbraga on valmis pisikese seikluse eesmärgil üles otsima. Noored tungivad öösel vanaproua majja ja leiavadki aarde, kuid avastavad ka saladuse, mida nad mitte kunagi poleks tahtnud teada saada.

"Surnukahvatu" on austusavaldus poole sajandi tagustele poeetilistele gooti stiilis õudusfilmidele, Dario Argento kummastavatele giallo’dele ja Guillermo del Toro õõvafilmidele, milles kõigis on olulisim silmnähtavast õudusest tunnetuslik pool. Filmi unenäolise atmosfääri kujutamise eest vastutab aga prantsuse uue laine horrori grand master Laurent Barès, kelle kaamerasilm on vastutav selliste luupainajalike õudusfilmide eest, nagu "Sees" (HÕFF 2008), "Frontiere(s)" ja "Jõuk" (HÕFF 2011).

http://www.hoff.ee